Uudised pakatasid pealkirjadest nagu “Röögatu päikesetorm!” ja “Suurim päikesetorm EVER!” (mille järel oli väike märkus, et 2005 aastal oli ikka võimsam, nii et ever on ajakirjanike jaoks selline suhteline mõiste, 7 aastat täitsa kõlbab igavikuks). Ma olen kaks ööd taevasse jõllitanud, silm pungis peas, sest kõik ju teavad, et päikesetormid põhjustavad muuhulgas kauneid virmalisi. Meie laiuskraadil on neid teinekord isegi niisama näha (ma olen paar korda elus näinud ja lihtsalt seda ilu jõllitanud, ise millegipärast hirmunud ja õudusest haaratud nagu väike olend ikka midagi suurt nähes).
Mingeid virmalisi pole. Eile oli pilves, okei, aga täna on selge ja ikka pole. Ebaõiglane. Tahtsin näha.
N.
Virmalised tulevad siis, kui on päikesetorm. Päikesetorm on nüüdseks läbi, küll varsti tuleb uus.
24.01.12 oli, aga siis oli ilm sombune. Pilves ilmaga päikese ega kuuvarjutust ka ei näe.
Absoluutselt keegi ei oska prognoosida, kas praegune Päikese aktiivsuse maksimum tuleb suur või keskmine või väike. Mõned märgid näitaksid nagu, et tuleb hoopis pikaajaline Päikese aktiivsuse miinimum, see Päikesetorm nii ei näita. Võib tulla ka nii, nagu 1854 ja siis võib asi väga hull olla.
Hull olukord ongi omamoodi ilus.
Ma leian ka, et hull olukord on omamoodi ilus. Ma alati nende zoogrippide paanikate ajal ja tormide ajal tunnen mingit imelikku elevust või ootusärevust, et mis nüüd… Ja kuidas… Ja kas…
Ma küll ei vaataks neid päikesetorme ja virmalisi…Ei taha pimedaks jääda, äkki tuleb hoopis selline maailmalõpp nagu John Wyndham kirjeldas. Pimedad, abitud inimesed, kes jäänud kõndivate, inimesi jahtivate ja söövate taimekeste meelevalda. Seks puhuks tahan oma nägemist säilitada, oleks huvitavam…
Trifiidide päev… Peakski uuesti lugema. :)
See-eest on päikeseloite mõjul ansip kuidagi aktiveerunud – minu meelest see maailmalõppu küll tähendab. Peaks mõne keanureaversi kutsuma seda läbi viima, nagu filmis “The Day The Earth Stood Still”