Passisin siis selle kurikuulsa ÕIS-ijama ajal kella kaheni öösel üleval, ÕIS ei tulnudki üles, nii vene kui prantsuse keele soovitud gruppidest (enne ühest, siis teisest) jäin ilma, kuna ma, närakas, julgesin proovida 02:00-06:00 magada. Arvates, et kesse loll ikka terve öö üleval istub, kell 6 niigi vara. Leidus neidki lolle, aga lolli ossa jäin mina, kes ma arvasin, et… Oleks ma magamata refreshinud öö otsa, oleks ehk saanud ka. St. alguses tundus, et sain prantsuse keelde, aga see oli süsteemiviga. Aga ma olen paha ja vääritu olend, ma julgesin soovida natukenegi magada. Prantsuse keelega on veel kuidagi, mul põhi all, oleks saanud talvel veel A2-te eraldi minna, aga näiteks vene keelest ma jäingi ilma A2 tasemel lihtsalt tobeda ja pimeda juhuse tõttu, sest selle A2 tasemeks on vaja 2 aastat õppida, mul aga 2 aastat kokku ongi. Aga tegelikult ajab see kõik naerma ja noh, ma ei tea, kindlasti ma meenutan kõiki neid keelerallisid 10 aasta pärast heldimusega. (:
Prantsuse keeles selgus täna (sest eile ei teadnud õppejõud, et tal tund on nagu ta täna väitis – ÕIS mõjutab ka seda siis vist; passisime seal tuima näoga ukse taga tund aega, sest kartus oli ära ka minna, lambad; koju jõudes valutas pea, olin tige ja kurb ja väsinud), et meid on tavapärase 20-30 asemel 90 registreerinud (ma ei tea, kuidas see võimalik on, mingi itikala jälle vist) ja õppejõud oli väga vaimustuses, et tema esimene loeng selline hitt on. Meie ei olnud niiväga. Esimesed kolmkümmend saavad hommikupoolse rühma, teistele organiseeritakse mingi pärastlõunane mammutloeng, 2,5-3 tundi jutti kella kuueni. Sellel ajal on muidugi loengud, kohustuslikud erialaained. Millest raske, kui võimatu, puududa. :) Mina ei saanud esimese kolmekümne sekka, sest noh, seda olekski liiga palju tahetud olnud. Aga, tõesti, liigne hala, sest ka selles viinaklaasis on tubli tükk head sidrunit.
Nüüd mõtlesin, otsustasin pisut riskida (julge hundi rind on haavleid täis) ja registreerisin end B1 prantsuse keelde. Omal ajal koolis sai prantsuse keel B2 tasemel enamvähem selgeks tehtud (lõputunnistusel on 4), eks tuleb vana rasv välja kiskuda. B1 tasemel on mitmeid eeliseid – näiteks hakkavad loengud kell 10:15, mitte kell kaheksa. Nii et ma ei peagi kolm päeva jutti kell kuus tõusma, et loengusse jõuda. Saan inimese kombel poole üheksani põõnutada.
Iseasi, et õppejõud on prantslane ja mul on ikka päris palju ununenud juba. Mingi jõuline spurt tuleb teha selles osas ja ununenu käppelt meelde tuletada. Grammatika poolest just, sõnad on isegi meeles. Teatud filtriga muidugi, nt. imbecile, l’urine, maitresse & rèpugnant on eredalt meeles. Je suis, serai, ètais…
Kui edeneb, siis saab isegi B2 taseme võtta ja see oleks juba päris uhke.
Üldiselt mul on kõige “vaiksem” semester üldse. 25 eappi ainult. Prantsuse keel annab 8 ja siis 4 ainet veel annavad 18. Kahel päeval on ainult üks loeng. Mul on kaks aastat, et kokku saada 59 eappi, nii et… Pole kiiret kuskile.
/…/
Ma ei tea kas haigusest või millest, aga ma väsin väga kiiresti viimasel ajal, see muudab mu piredaks ja kannatamatuks, eriti väsimusega kaasnev peavalu.
Ja minus hakkab jälle mingi trots ja vastupanu keema täiesti teistel teemadel, pikkamisi, aga kindlalt, kuid neid teemasid ei saa enam mitte kuskil arutada.
N.
*étais*, mitte ètais. Neil on rusikareegel, et lahtises silbis kinnine e (st é) ja kinnises silbis lahtine (st è või ai) – vanasti oli keerulisem ja igasuguses silbis võis igasuguseid e-sid ette tulla, aga nüüd ei suuda nad neil ise ka järge pidada ja kasutavad just seda rusikareeglit.
ja muidugi la merde …(mõeldes ÕIS -le)
kas keeleõpe arvatakse tänapäeval olevat kõige efektiivsem 30 in suurustes gruppides? ma ei tahaks õiget seminari ka väga hea meelega sellises teha…
Notsu,
ma tean, aga arvuti peal ma oskan kiiresti ainult seda ühte katust teha. Shift ja pluss ja täht.
Catalina, ei arvata, aga osasid keeli tahavad õppida nii paljud, et muidu oleks rühmi sada ja õppejõude pole kuskilt nii palju võtta – niigi kehtib reegel, et kes ees, see mees. Tartu Ülikoolis üldiselt nii suuri rühmi välditakse, aga kuidagi on kujunenud nii, et alustatakse 30-ga (prantsuse keeles alustas sel semestril viis algajate rühma, igas maksimaalselt 35 inimest), paari nädala pärast on alles 15-25 (erandiks vist igipopp hispaania keel, kuhu neid natuke rohkem alles jääb – aga see võis olla ka minu rühma erand, sest õppisin seda rühmas, kus see suuremale osale inimestest kohustuslik oli). Ja järgmisel semestril, kui tuleb loeng edasijõudnutele, on neid juba alguses ca 10-15, mis on selline rühm, kus on juba normaalne õppida.
Btw, kuidas sa prantsuse keele eest 8 EAP-d saad? Süvaõpe ja toimub neli tundi nädalas või on 8 EAP-d kokku kahe semestri peale?
Ei kumbagit (või kumbatki või veel midagi naljakat) – 3 korda nädalas ja 8 eappi. See on jälle mingi väga kahtlane üritus, sest jaapani keel algajatele, mis oli VIIS korda nädalas (süvaõpe missugune) andis ainult 7.
Vähemalt saad normaalselt kolm korda nädalas seda. Mul sõbranna just ütles, et regas end prantsuse keelde, tund toimub kord nädalas. Ma tahaks teada, kuidas sellise tempoga on võimalik keelt õppida.
jälle haige :D
Nojah, see minu küsimus oli tegelikult selline irooniline. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas nii suures grupis keele selgeks saab. Eks kui huvilisi on, või ju ka 100-pealise karjaga asja ette võtta, aga mis see kasutegur on…
See keeleralli on tõesti Tallinna Ülikoolis üks huvitav nähtus. Kui kooli sisse astusin, magasin kahel semestril maha oma võimalused inglise keelde registreerida. Sest mõistus lihtsalt tõrkus uskumast, et kui sa üks-kaks päeva pärast registreerimise algust veel registreerida tahad, on kahjuks juba hilja.
Nii inglise keele B.2.1 kui B2.2. kursustele pääsesin lõpuks mõlemal korral ikkagi üksnes inka õpetajate armu läbi (mõlemal korral sokutati mind referent-toimetajate gruppi). Siinkohal minu tänusõnad minu esimestele inka õpsidele (varem pole ma koolis inkat õppinud) Jelena Kallonenile ning Mary Maxwellile, kes olid väga mõistvad, ning tänu kellele sain ka lõpuks B2.2. hindeks uskumatult positiivse C.
Ma olen mitu korda keelekursusele pääsenud nii, et lähen lihtsalt kohale, istun maha, panen nime kirja. Hiljemalt järgmise nädala alguses ütleb õppejõud, et “Kuule, sa pole ju registreeritud ja tegelikult on rühm juba täis ka” – ja mina vastan, et pole hullu, see-eest olen ma väga motiveeritud, nii et ma võin oodata, kuni mõni end paari nädala pärast maha registreerib ja rühma mahun. Pole veel sel viisil välja jäänud.
Rentsi kommentaar tuletas meelde sellise mõtte, et kas nii ei saa, et keegi istub ilma registreerimata kohal ja õpib ja kunagi x tulevikus teeb “ilma õppimata” eksami? Või on eksamitele regamisele samasugune järjekord?
Ma olen niiviisi mitteametlikult igasuguseid asju kuulamas käinud,
Eksameid saab teha ka aines üldse osalemata. Mina tegin nii nt inglise keele B2.2 eksami ära. Mingit järjekorda ei olnud, lihtsalt tuli eraldi keelekeskuses kokku leppida, millisesse ÕIS-is olevasse keelegruppi tuleb selleks registreerida.
“St. alguses tundus, et sain prantsuse keelde, aga see oli süsteemiviga.”
Mwhahahaaaa!
Ma ei tea, kuhu sa, Nirti, kadunud oled, aga jube kurb on kui sa ei kirjuta :(