…

Passisin siis selle kurikuulsa ÕIS-ijama ajal kella kaheni öösel üleval, ÕIS ei tulnudki üles, nii vene kui prantsuse keele soovitud gruppidest (enne ühest, siis teisest) jäin ilma, kuna ma, närakas, julgesin proovida 02:00-06:00 magada. Arvates, et kesse loll ikka terve öö üleval istub, kell 6 niigi vara. Leidus neidki lolle, aga lolli ossa jäin mina, kes ma arvasin, et… Oleks ma magamata refreshinud öö otsa, oleks ehk saanud ka. St. alguses tundus, et sain prantsuse keelde, aga see oli süsteemiviga. Aga ma olen paha ja vääritu olend, ma julgesin soovida natukenegi magada. Prantsuse keelega on veel kuidagi, mul põhi all, oleks saanud talvel veel A2-te eraldi minna, aga näiteks vene keelest ma jäingi ilma A2 tasemel lihtsalt tobeda ja pimeda juhuse tõttu, sest selle A2 tasemeks on vaja 2 aastat õppida, mul aga 2 aastat kokku ongi. Aga tegelikult ajab see kõik naerma ja noh, ma ei tea, kindlasti ma meenutan kõiki neid keelerallisid 10 aasta pärast heldimusega. (:

Prantsuse keeles selgus täna (sest eile ei teadnud õppejõud, et tal tund on nagu ta täna väitis – ÕIS mõjutab ka seda siis vist; passisime seal tuima näoga ukse taga tund aega, sest kartus oli ära ka minna, lambad; koju jõudes valutas pea, olin tige ja kurb ja väsinud), et meid on tavapärase 20-30 asemel 90 registreerinud (ma ei tea, kuidas see võimalik on, mingi itikala jälle vist) ja õppejõud oli väga vaimustuses, et tema esimene loeng selline hitt on. Meie ei olnud niiväga. Esimesed kolmkümmend saavad hommikupoolse rühma, teistele organiseeritakse mingi pärastlõunane mammutloeng, 2,5-3 tundi jutti kella kuueni. Sellel ajal on muidugi loengud, kohustuslikud erialaained. Millest raske, kui võimatu, puududa. :) Mina ei saanud esimese kolmekümne sekka, sest noh, seda olekski liiga palju tahetud olnud. Aga, tõesti, liigne hala, sest ka selles viinaklaasis on tubli tükk head sidrunit.

Nüüd mõtlesin, otsustasin pisut riskida (julge hundi rind on haavleid täis) ja registreerisin end B1 prantsuse keelde. Omal ajal koolis sai prantsuse keel B2 tasemel enamvähem selgeks tehtud (lõputunnistusel on 4), eks tuleb vana rasv välja kiskuda. B1 tasemel on mitmeid eeliseid – näiteks hakkavad loengud kell 10:15, mitte kell kaheksa. Nii et ma ei peagi kolm päeva jutti kell kuus tõusma, et loengusse jõuda. Saan inimese kombel poole üheksani põõnutada.

Iseasi, et õppejõud on prantslane ja mul on ikka päris palju ununenud juba. Mingi jõuline spurt tuleb teha selles osas ja ununenu käppelt meelde tuletada. Grammatika poolest just, sõnad on isegi meeles. Teatud filtriga muidugi, nt. imbecile, l’urine, maitresse &  rèpugnant on eredalt meeles. Je suis, serai, ètais…

Kui edeneb, siis saab isegi B2 taseme võtta ja see oleks juba päris uhke.

Üldiselt mul on kõige “vaiksem” semester üldse. 25 eappi ainult. Prantsuse keel annab 8 ja siis 4 ainet veel annavad 18. Kahel päeval on ainult üks loeng. Mul on kaks aastat, et kokku saada 59 eappi, nii et… Pole kiiret kuskile.

/…/

Ma ei tea kas haigusest või millest, aga ma väsin väga kiiresti viimasel ajal, see muudab mu piredaks ja kannatamatuks, eriti väsimusega kaasnev peavalu.

Ja minus hakkab jälle mingi trots ja vastupanu keema täiesti teistel teemadel, pikkamisi, aga kindlalt, kuid neid teemasid ei saa enam mitte kuskil arutada.

N.

.”õis on jälle maas!”

Minu esimene koolipäev algab homme sellega, et ma ei tea kuhu ma minema pean ja mida tegema. Sest TLÜ kodukas, ASIO tunniplaan ja ÕIS on kõik maas juba umbes kolm tundi. Ma ei saa vaadata oma tunniplaani ega loengute toimimise aegu (sest need on ASIOs), ma ei saa registreerida ennast keelerühma… Keelerühmadesse (ma võtsin vene keele endale keeleks, tundus praktiline valik Eestis) tuleb aga kiiresti registreerida, sest need lähevad kohe täis. Eriti inglise ja prantsuse keel, aga vene keel pidi ka populaarne olema.

Praegu muidugi seda muret ei ole, et keegi oleks kuskile registreeruda saanud – mitte miski ei tööta, kogu kupatus on maas. Jälle.

Ning keda see õieti üllatab? Augusti alguses, kui REV lepingute koostamine ja ära saatmine oli, oli ka ÕIS maas. 4 päeva reast vähemalt (mina üritasin 4 päeva löögile pääseda, ehk oli kauemgi) , seda just viimastel päevadel (kui siis ilmselt rohkem inimesi asjaga tegeles). Samuti on ÕIS oma loomise hetkest peale olnud maas kui: on sess ja inimesed refreshivad, et oma eksamitulemusi näha; kui on uutele ainetele registreerimine; kui on keelegrupi ainetele registreerimine; ülepea iga kord, kui rohkem kui 5 inimest korraga üritavad midagi teha.

Kui raske või keeruline on püsti panna üks server, mis suudaks hallata vajadusel KÕIKI tudengeid korraga, usaldusväärselt ja probleemideta? Ning vastus on, et ei, ei ole. Tegelikult mitte. Siit üleskutse kõigile TLÜ tudengitele – teeme korjanduse ülikoolile serveripargi rajamiseks (ning ühe IBM486 asemel kaks IBM486-te ei ole lahendus). Kui iga mats annaks 5 eurot, siis on raha nii, et tapab ja enam mingeid vabandusi ei saa kuulda võtta.

See ongi siis see Eesti kuulus e-riiklus ja värki?

Masendav.

Igastahes kui hommikul kell 6.20 ka süsteemid ei tööta, siis ma keeran end uuesti magama ja ongi suurepärane algus jälle kõigele. Või teine variant – torman unisena ja magamata (sest ma olen tund aega üritanud löögile pääseda) kooli, ekslen 5 minutit enne loengu algust kuskil keeltemajas paaniliselt, otsin vene keelt ja lõpuks selgub, et… Et… Et ma ei tea. Et seal on 100 inimest ukse taga ja ruumi on 20-le. Ja siis lastakse ilusamad sisse ja mina pean koju nutma minema. Või e oleks targem ikka kodus istuda kooli mineku asemel ning üritada ennast regada kuskile. Sest sellal kui ma koolis sitsisin, läksid rühmad täis.

Või peaks oma arvuti kaasa vedama ja metsikult klõpsima terve aeg seal?

N.