Haha.
Mulle tundub, et leidub inimesi, kes on täielikult igasuguse elutunnetuse kaotanud Eestis. Mingi (muidugi) häälekas grupp. Lugesin seda artiklit. Või noh, heitsin artiklile ja toodud tabelile pilgu ja siis lugesin kommentaare. Ma ei teagi nüüd. Kui palju on meil peresid, kus hommikusöögiks on veega keedetud puder (see tuleb väga odav), kõrvale viil leiba, koolis-töö juures ei söödagi üldse (sest lihtsalt väga kallis on) ja õhtuks on lihtsalt praekartul pliidiserval? Võta, kui tahad, kui ei kõlba, siis nälgi.
Mind ajavad naerma (selleks, et mitte nutta) kommentaarides inimeste sõnavõtud, et oi, 2,2 eurot päevas ei tule küll välja, juba töö lähedal restoranis läheb 4-5 eurot lõunasöögile. Või siis ülbe ja upsakas suhtumine, et “Need on valed andmed, MINA söön juba iga päev lõunat 5 euro eest.” Halloo?! Kui on raha kord päevas väljas süüa, siis on tegu juba jõukusega ja priiskamisega, mitte ära elamisega. On inimesi ja peresid, kes pole aastaid kordagi kuskil väljas söönud. Töö juures ei sööda üldse. Istutaksegi 8-17 näljas. Või siis inimeste targutamine, et ikka kohupiima, liha, piimatooteid üldisemalt tuleb ka süüa, muidu tekib aneemia ja muud tervisehädad. Teate, üllatusmoment ilmselt sellistele inimestele – paljud inimesed ongi alatoitunud ja toitainevaeguses. Isegi nälga surrakse mujal maailmas. Muidugi tuleks süüa mitmekesiselt, aga kui raha pole, siis ei sööda ja ongi kõik. Siis on Torino makaron hapukoorega juba hea toit, palgapäevajärgne. Sest sitemal päeval tuleb see makaron pannile panna koos väikese sibulaga ja niimoodi süüa. Ja mitte ennast täis puukida, vaid tagasihoidlikult üks väike taldrikutäis, sest teised tahavad ka…
Mul tuleb meelde, et ma ükskord üsna hiljuti nägin poes väga viledaks kulunud palitus & kulunud kingades memmekest, kes tagasihoidlikult ostis väikese kapsapea ja pätsi odavat leiba… Mul tuli klomp kurku, sest ma olen selline märg kana lihtsalt, liigemotsionaalne. Silme ette joonistus kurbeluline stseen, kus vanake hautab vähese soolaga kapsast ja sööb siis seda, kõrvale tükk leiba… Oleks ma julgem/ei kardaks inimest piinlikku olukorda panna, oleks vanatädile oma ostude seast andnud karbi hakkliha, et… Kapsahautis hakklihaga on ju väga hea asi. Aga no selline asi ehk solvab inimest ja pealegi, kust ma tean, võibolla kodus memmel kapid toitu täis, tuligi lihtsalt kapsapea järele poodi ja võttis pätsi leiba ka möödaminnes.
Ja see kõik on reaalsus, see pole mingi väljamõeldud vaeste-patuste…
Ha, mind on siingi blogis pilgatud, et vahi, kus tuli alles noor literaat välja, ei tea selle romaani nimegi. Ja ma ei teadnud ise ka miks ma “Vaeste-patuste alevit” järjekindlalt ja vääramatult “Vaestepatuste tänavaks” nimetasin. Nüüd siis sain teada: “Vaestepatuste tänav (ka Waestepatuste) oli tänav Tallinnas, mis sai alguse tänase Kino Kosmose juurest, ristus Liivalaia tänavaga ning viis Jeruusalemma mäeni.”
Ei tea siis, kust see mulle silma-kõrva jäänud oli ja kinnistunud. Aga Jeruusalemma mägi… Tunne Eestimaad, eksole.
Igastahes, pole see kõik mingi vaeste-patuste ALEV midagi, täitsa tavaline igapäevaelu. Aga mind üllatab, et leidub inimesi, keda SEE üllatab, et vaesus, viletsus ja kehvus olemas on. Ja et see pole mingi Ida-Virumaa teema, vaid… Vaid… Vaid et nii ongi. Ja sa ei tea kunagi, et kui sa rõõmsalt ahjupraadi või kooki teed, et kas üleval korrusel istub näljas laps ja nuhutab su lõhnasid või mitte. Sest me ei tea oma naabrite nimesid ega nägusidki enamasti.
/…/
Ja see oli ka täna tore, et Ilves olla laamale teatanud, et ta toetab ühtse Hiina poliitikat. :D Huvitav, kas härra Yankee-Penguin-Dandy ei tulnudki selle peale, et 20+ aastat tagasi oleks meile, eestlastele, ilmselt üsna solvavana tundnud, kui keegi oleks öelnud (näiteks USA president), et ta toetab NSV Liitu ja Eesti rikastab NSV Liitu oma kultuuriga “kõige üldisemal tasandil”? Või praegugi – kui keegi laksutaks keelt ja ütleks, et oi kui paha see NSV Liidu lagunemine ikka oli, tema on alati olnud ühtse Liidu poliitika toetaja ja Eesti ju ometi nii väga rikastas Liitu… Kas ei tekiks tahtmine ütlejal koon rulli tõmmata? Siiamaani alles kosume sellest kultuuriga rikastamisest.
Mingu.., ausõna.
Mina lähen laamat homme Teaduste Akadeemiasse vaatama-kuulama, täna ei hakanud minema sinna trügima.
/…/
Kas eesti keeles on olemas sõna “paniköör”? Ma ise olen kogu aeg kasutanud ja teadnud, et on olemas, Teadlane tegi suured silmad sellise sõna peale ja kraapisingi öösel pimedast voodist välja, tegin ÕSi lahti ja seal ei olnud seda. Kui ÕSis pole, siis… Aga paniköör… See ju ON olemas? Ma ei näe luulusid?
N.
Mis see paniköör olema peaks?
Paanikatekitaja, paanitseja, teiste paanikale ässitaja (kes ise ka ähmis on ja aru ei saa, mis toimub).
“Paniköörid pasundasid ulmelisest hinnatõusust ja kappasid poodi tatart kokku ostma.”
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=panik%C3%B6%C3%B6r&F=M
Luulusid ei saa näha, luulud on sundmõtted. Näha ja kuulda saab ainult hallutsinatsioone.
Sorry, that’s a pet peeve of mine :D
Aga jah, kui inimesel endal on raha piisavalt, et mugavalt ära elada, on üsna keeruline mõista, miks vaesem sõber ei taha eriti nina kodust kuhugi üritusele välja pista. Mul on hetkel korraks natukene normaalsem, aga vahepeal näris küll jubedalt ajusid, et iga kolmas mõte oli “mul ei ole raha”, seda ka kõige väiksemate asjade jaoks. Olen oma tarbimist niigi kõvasti koomale tõmmanud, aga ega lähiaastadki masule leevendust ei too. Pigem on praegu selline hingetõmbehetk ning seejärel alles hakkab pitsitama… Ja ma tegelikult väga loodan, et ma praegu eksin >__>
Ühtse Hiina poliitika all mõtles Ilves arvatavasti seda, et Tiibetil on selle sees autonoomia. Laama ise rääkis sellest ühtsest Hiinast, ju sellepärast ta sellele takka kiitiski.
Vaesema rahva kirjeldus siin postituses mõjub väga ehedalt, sa võiksid ausalt öeldes kuhugi selleteemalise artikli kirjutada, kasvõi Delfi Rahva Häälde. Siis ehk avaksid silmad ka need, kes ei suuda mõista, kuidas nii väikese rahaga toime tulla või et sellised inimesed üldse olemas on.
Kah targem.
Miks ÕS ei näita…? Hmm…
@ Maire
Aa, see teema oli siis niipidi. Ma sõin ja kuulasin poole kõrvaga uudiseid, kus keegi reporter selle üle ahhetas.
“Tunne Eestimaad” – oot, mis mõttes? Kas sa siis EI OLEGI Hargla Melchiori-lugusid lugenud?! Sealt saab ikka Tallinna kohta väga ägedaid asju teada, muuhulgas Jeruusalemma mäel toimub viimase raamatu tegevus vahepeal.
Absoluutselt sinuga nõus, selle toidu kohapealt. Väljas söövad üldse väga vähesed, sellesama uuringu põhjal kulutab eestlane väljas käies kuus keskmiselt eur 18… No kui Tallinna kesklinnas minna õhtut sööma, siis African Kitcheniski juba läheb ühe õhtuga selline summa, mõnelpool rohkem. Noh, üksikud kulutavad ka rohkem, aga alati on üksiku kulud kõrgemad… Kuigi, ma lisaks siia ühe asja veel. Ma ikka poes ja turul piilun, mida inimesed ostavad ja ma pean tunnistama, et kui ekstremaalsed juhud välja võtta, siis saaks ikka märkimisväärselt odavamalt märkimisväärselt mitmekülgsemat toitu. Aga see on teine lugu.
Ma kohe muigasin, kui Eesti meedia hoolikalt varjas seda, milline osa oli kõrgetel toiduhindadel Araabia revolutsioonides. Isegi Itaalia mitte kõige objektiivsema meedia auhinda saav televisioon nimetas neid leivaülestõusudeks. Oot, ja kuidas need Vene revolutsiooni hüüdlaused olidki? Leivaga ei olnud midagi pistmist?
Oudekki, Eesti olud ajavad mind varsti tänavale loosungiga “Rohkem leiba, vähem tsirkust!”. Ma leiva puudumise üle kurta’i saa, tsirkuse üleküllastuse üle paraku küll:(
“paniköör” on rahvalooming. küllap see lühema 10 a jooksul ÕS-i ka jõuab. Tunnuseks, et vähemalt praegu veel Eesti keel elab ja muutub.
Mina teadsin kah seda sõna juba varajasest lapsepõlvest.
Aga 2.12 euro päevas per lõust on täitsa hea tase, kolmeliikmelises perekonnas saab selle raha eest aegajalt ka magustoitu lubada. Koolis ja lasteaias siiski lapsed söövad, ise võtan võileiva kaasa, nii et reaalselt kulub siiski vist rohkem.
Kas statistikaspetsid lasteaiamaksu söögiraha osa arvestasid kuludele juurde või mitte?
Noh, ja kui mul oleks aiamaa, siis ajaks suurema osa aastast veelgi odavamalt läbi. Samas, aiapidamise töö ju on ka TÖÖ – võimalik, et paljude perede söögiraha kulu tuleks suurem, kui oma aias ise tehtav töö rahanumbriteks rehkendada. Põhikoolis saavad lapsed tasuta süüa. Jne.
Peale kõige muu on aastal 2011 toiduainete hinnad masendavalt palju kõrgemad kui olid aastal 2010.
Ma olen oma viieliikmelises peres võtnud sihiks päevas 10 euroga toidu peale hakkama saada (2 per nägu siis). Ja saab päris kenasti. Liha ja puuvilju ja jogurtit. Vaadata soodukaid, osta turult liha jne. Võimalikult vähe pool- ja valmistooteid, võimalikult palju algusest lõpuni toiduvalmistamist.
Toidupoodi lähengi nii, et võtan kaasa vaid 10 eurot. Kui jääb üle, panen järgmise päeva arvele, kui tuleb puudu – no siis tuleb midagi riiulisse tagasi panna. Ja ma ei saa öelda, et lapsed kurdaks. Kooke saab tehtud. Väljas sööme ka vahest, see läheb muidugi lisaks.
kuidas selle sildistamisega nüüd oli?
ma julgen täiesti ausalt öelda, et igal tööpäeval käin ~5€ eest lõunat söömas.
See iga päev väljas söömas käimine on üsna mõttetu kulu. Tee omale võileib kaasa ja mine istu kontori rõdul või puhketoas ja söö seal ära. On odavam, vähem jalavaeva ja hommikul võileiva tegemine on täitsa mõnus viis uni silmast ära saada. Kui kardad kogemata rohkem tööd teha kui sinult minimaalselt nõutakse, siis võid ülejäänud lõunapausi aja delfis kommenteerida.
Põhja-Tallinn, kus idee poolest ei peaks just kõige rikkamad elama, ei ole ma tähele pannud, et siin poes sellist tagasihoidlikku ostlemist oleks. Nt. kodukõrval olevas Maximas ma alati imestan kuidas pensionäridel on korvid asju pungili täis, et sellist 1. leiva ja kapsa ostmist ma siiani tähele ei ole pannud. Samas kui vaadata neid söögi hindu, mis pidevalt ainult tõusevad ja palku, mis püsivad väga visalt samal kohal, siis eks see nii ole, et paljudel inimestel tulebki parimal juhul välja palga eest maksta kommunaalid ja poes süüa osta. Noh ja eks me ise ole süüdi kõrgetes vee-, elektri- ja toiduhindades, mis on palju rikkamate maadega võrreldes isegi kallimad – neelame ju kõik hinnatõusud alla ja suurimaks protestiks on paar artiklit ja vihased blogi sissekanded.. Ja noh kui vaadata palku, siis võiks ju miinimumpalk olla palju kõrgem, sest praeguse miinimumpalgaga ära elada on raske, samas riik ju kardab, et investeeringud jäävad ära siis. Ma tahaks näha, kui Eesti tõstaks miinimumpalga näiteks 400€ kuus, kuidas Maxima, Kaubamaja, Selver, EMT, Tele2 ja muud firmad sulgevad oma kontorite-poodide uksed ja Eestist ära kolivad.
Üsna selge, et kõik, ka TA kohtumised, on inimestest tulvil. Sellel mehel on kõik omadused, mis võiksid ideaalis olemas olla Eesti presidendil. Meil ei ole selliseid võtta, nagu ka sellist religioosset arengut.
vaatasin ära intervjuu kanal 2 -le, seejärel kohtumise Vabaduse väljakul. Selles inimeses on karismata ja rohkearvulised põmmpead tunnevad selle ära, umbes samalaadne jõuk, kes Eesti vaesust kommenteerivad.
Ei maksa aga neid mingiks esindusgrupiks pidada, nad ei ole seda ära teeninud, nagu kroonikud ka ei ole.
Muide, veega keedetud pudrust… mina teen seda ka siis, kui raha küll. Lihtsalt ei maitse piimaga keedetud puder.
elver, ma peaaegu et solvuks su kommentaari peale.
esiteks ei ole võileib üldse mitte odav asi mida süüa.
teiseks jääb see mul päevas ainukeseks soojaks söögikorraks (kui mitte üldse ainukeseks korralikuks).
kolmandaks on mul lõunapaus kohustuslik ja hea meelega ma seda tööjuures ei veedaks.
Lihtsalt trollimise mõttes: mis imevõileib see olema peab, mis 5 eurot või siis rohkem, kui restoranieine, maksab? Kui käärude vahele musta kalamarja määrida, siis, ehk… Tavaline või-leib maksab sentides. Väga vaesel rahval pole ka leiva vahele juustu-vorsti panna, mis selle kalliks teeks.
Igastahes, ma loodan, et asd siiski saab aru, et selline eluviis (väljas süüa) ei ole tegelikult odavaim valik ja on võimalik veel palju-palju kehvemini-säästlikumalt-kokkuhoidlikumalt elada. Ja seejuures ellu jääda. Et väljas söömine ei ole möödapääsmatu kohustus nagu elektriarve, vaid valik, mugavus, teatud jõukuse näitaja. Elektriarvegi, muide, ei pea olema 100 eurot, alati saab põrandakütte välja lülitada ja mitte lasta telekal, kolmel arvutil ja soojapuhuril korraga huugata 20 tundi reast :D
Vot, see oligi see, mis mind kommentaaride juures imestama pani – autoliising, väljas söömine, vasikaliha ja kahekordse & 5-magamistoalise maja ostmiseks võetud pangalaen kui põhilised inimõigused, ilma milleta ei saa mitte keegi hakkama, võta üks nimekirjast ära ja kommentaatorid surevad kui kärbsed.
Loodan, et nn maailmalõpp hävitab kogu (inim)elu planeedilt, kui ta kord tuleb, sest Fallouti stiilis maailmas oleks ellujäänutel liiga suur kultuurišokk.
Ma nii radikaalselt ei ütle, nagu Nirti, vaid püüan asd-le pisut pehmemalt vastata, oma kogemusile tuginedes:
1)Võileib on tõesti suht mõttetu, aga 1xne investeering toidutermosesse tasub end kiiresti ära – võta soe söök kodust kaasa & söö, kus tahad. Määratu vabadus, mde!:)
Sellega on vastat ka 2) & 3) tglt.
Praegu ma ise ka joon oma hommikukohvi kohvikus või siis Stocki Delis, kui mul parasjagu ainult krediit on (varahommikul avat kohvikuis miskipärast Amexi kaart enamasti ei kehti), aga loomulikult on see puhas mugavus. Kui mul näpud ikka täiega põhjas olid, sõin oma hommikusööke erinevais Tlna parkides pingil istudes, väga kaunis oli.
Jõudumööda üritan ikka väljas süüa, sest ma lihtsalt ei taha, et kohvikukultuur Eestis häviks ning inimesed ainult kodus sööma hakkaksidki. Ei, sellist arengut ma’i taha ning sestap üritan seda kult-i alal hoida. Aga mis puhtalt hakkamasaamisse puutub – siis saab hakkama väljas söömata & saab hakkama isegi nii, et see elu on inimväärne, mitte mingi orjaelu, millest mõtled, kas see üldse elamist väärtki on. Saab hakkama isegi nauditavalt, isegi hedonistlikult.
Xan mõtet, mida olen varemgi tihti välja öelnud, hedonism on palju odavam, kui me seda ette kujutada armastame:)
Selles mõttes olen asd-ga nõus ning Elveri vastu, et – tööruumid on koht, kus tuleb viibida nii palju kui vajalik & nii vähe kui võimalik:)
Ehkki päris täpne see lause minu puhul pole, sest ma teen suure hulga tööd kodukontoris ning kodus meeldib mulle ikka tunduvalt rohkem viibida, kui nii vähe kui võimalik:)
nirti, kui me trollime ja sa võileiba restonranieinega võrdled, siis mis võileib see on, mis sama toiteväärtusega on (või õigemini, mis selle hind tuleb)? :)
inimeste eelarvamused/eeldused tulevad nii mitmeski mõttes tegelikult päris hästi välja.
ühe fakti põhjal tehakse lahedaid järeldusi.
mäletame paar sissekannet tagasi, kus imestati miks inimesed oma sissetulekuid varjavad?
restoran on muide antud konktekstis veidi laetud sõna, tallinna tingimustes on 5€ sisse jääv lõuna söökla tasemel.
ma saan väga hästi aru, et väljas söömine ei ole kohustuslik ja olen saanud ning saan vajadusel ka praegu probleemideta hakkama makaronid/kartulid režiimil. samas kui ma ütlen, et igapäevaselt väljas söön, siis millegipärast vaadatakse mind imestunult (ja ma ei pea vaid seda siinset kommentaariumit silmas).
hanrahan, kui mul oleks kodus see soe toit, mida kaasa võtta, siis ka võtaks. selle puudumise põhjuseks lihtne tõsiasi, et kui makaronid/kartulid välja arvata, siis korraliku söögi algained ei tule just ka väga odavalt. kui sinna juurde lisada, et kokkamisele läheks suurem osa mu vabast õhtusest ajast, siis tõesti valin veidi kulukama kuid tunduvalt mugavama lahenduse.
nirti, su nimekiri on selgelt utreeritud ja sa saad sellest ka ise aru. kui sa oled autoliisingut ja majalaenu kas vaadanud või üritanud saada, siis seda nimekirja saab eestis lubada ikka väga väike osa inimestest.
muide, elektriarve on mul alla 30€, kusjuures kodus on arvuti 24/7 sees ja tuled põlevad rohkem kui mina normaalseks peaks. elektriküte on rikaste inimeste lõbu.
aga kui algse posti juurde korraks tagasi tulla, siis nirti, sa võiksid eesti ajakirjanduse eripärasid arvestada ja vaadata kontrollimiseks ka algallikat, antud juhul eesti statistika aastaraamat 2011:
http://www.stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=25642
leheküljed 124-128 peaksid olema antud teemasse puutuvad.
Oih. Asd, point pole selles, kui palju sina kulutad või mida sa mõistlikumaks pead. Point on selles, et… kas sa saad aru, et ongi inimesi, kel kulub perekonnaliikme peale 2.12 euri päevas söögiraha ja see ei ole ulme vaid reaalsus? Ja et sellise eelarve puhul ei ole väljas söömine isegi mitte mõeldav, kuid samas on kaasavõetav võileib siiski pisut tervislikum variant kui terve tööpäeva vältel nälgimine…
30 eurine elektriarve, see on minu meelest küll kallis – kui see tuleb ÜHE inimese kohta.
Asd, ma üritan, aga ma ei saa su kommentaaride mõttest aru. Jutt käib sellest, et osadel inimestel on 2.2 eurot per kärss toiduraha, pole raha koduski korralikult söömisekski, rääkimata väljas einestamisest ja sina räägid… Oma väljassöömisest ja sellest, et sinu võimaluste korral on kodus söögi tegemine märksa kallim? Kuidas see seotud on? Maisaaaru.
Samuti ma ei saanud aru kommentaaridest, kus kõik hakkasid oma väljassöömisi ja vasikalihasid ja jogurteid letti viskama. Kuidas on see seotud sellega, et osad nälgivad? Artikkel oli ju sellest, et paljud elavad nälja piiril. Miks hakkavad inimesed selle artikli all rääkima aiaaugust ja sellest, et nende elu on teistsugune? Kuidas see artikliga, antud teemaga, vaeste inimestega seotud on? Inimesed ei usu, et vaesed inimesed olemas on? Või mis?
Mina ei vaata kedagi imestunult sellepärast, et ta väljas sööb. Ma sööks kõik 3 toidukorda väljas, kui rahakott kannataks. Okei, head kartuliputru ja head tatrahautist ei ole ma kuskil süüa saanud, seda teeks kodus. Kooli ajal ostan endale 2-3 topsitäit lattet ja ühe lõunasöögi kas siis mõnes kooli kohvikus või pigem Lost Continendis – seal on suitsuruum ja paremad, odavamad toidud kui kooli kohvikutes, paraku…
Aga ma ei imesta üldse, et mõnes peres on söögiraha 2-3 eurot päevas. Ma näen neid tudengeid, kes kuu aega vanast, korduvkasutusega veepudelist vett joovad kõhu korina summutamiseks. Ja ma ei roni nende tudengite juurde ülbitsema ja targutama, et “Mina ostan küll endale kohvi ja lõunasöögi, miks sina küll ei osta?!”
Mina vaatangi imestunult seda, et paljud inimesed elavad silmaklappidega ja ei näe, mis nende kõrval toimub. Kuidas muidu seletada seda imestunud hala, et oioioioi, kuidas see küll võimalik on, minul läheb küll 20 eurot päevas söögile, alla selle ei tule kuidagi välja.
On see hoolimatus, kujutlusvõime puudumine või mis? Lihtsalt lollus? See, et mina oma rotti broileri-sinihallitusjuustu hautise, šokolaadiküpsise ja singiga toidan, ei tähenda, et poleks inimesi, kellel pole aimugi, mismoodi sinihallitusjuust maitseb.
paljuke see rott süüa jõuab…
ma võin ennast lolliks rehkendada, aga ikka jõuan selle järelduseni, et nt topsiga kodus tehtud tatraputru kaasa võtta ja seda töö juures soojendada tuleb raudselt odavam, kui kohvikus söömas käia. Pole lihtsalt ei mugav ega glamuurne. Ja ma ei usu, et kohvikus saad sa kvaliteetsemaid toiduaineid sama raha eest…
Minu rott? See sööb sitaks. Vitsutab sinki ja juustu kahe suupoolega ja nõuab veel lisagi.
Kas sinu rott sööb rohkem kui 2,12 euro eest päevas?
nirti, okei, kui sa otseselt kommenteerimise fakti kui sellist silmas pidasid, siis nõustun.
muide, mõned väljavõtted sellestsamast statistikast:
- üksikul alla 65-aastasel eesti leibkonnaliikmel kulub keskmiselt söögile 1199,7€ aastas (99.98€ kuus, 3,33€ päevas).
- vähemalt kolme lapsega paari leibkonnaliikme toidule kulub keskmiselt 575,8€ aastas (47,98€ kuus, 1,6€ päevas).
Jeerum, noored . . .
Ma mäletan aega, kus võileiva eest käiski leivakäär, kuhu oli maitseaineid peale puistatud. Heal juhul määriti sinna ka sodixkeedetud kartulit, halval juhul raputati suitsu pealt tuhka & kah oli võileib.
Poes olid kalmaarikonservid, yletunaeilne leib & heal juhul ka kylmsupp ‘vasara’ (see syndis syia).
Mul oli halb õnn sel ajal rasedax jääda. Sain naistenõuandlast pumaaga, kus oli muuhulgas kirjas, et rase peab sööma kana, kohupiima, värsket puu- & juurvilja . . . Lugesin nigu ulmet. Sii-ihukesi toiduaineid on päriselt ka olemas?
Rott oli juba tol ajal. See oli vist ainuke mats peres, kellel kõht mõnikord ka täis oli . . .;)
Mis puudutab raha, siis võiksite tähele panna, et see olukord on tulnud KOOS EUROGA, mis pidi olema jua ainult formaalsus. Aga ei olnud tuhkagi, 1.5 – korraga saime tõmmata, kuigi statistikud näitavad numbreid 5 protsenti ja muud ulmelist. Mine tea, ehk Ansipile näidatakse mingeid muid numbreid.
See tähendab seda, et kilkamine Eesti edust on puhas jama, sest keegi ei tea, millal mingi rahakursivahetusega sul 2 korda vähemaks tehakse sinu heaolu.
Aga kosmonautikamutt kilkab ikka, nagu teisedki kilkavad, isegi kunagi vabadust võidelnud, sest personaalpension vist ei anna võimalust näha maailma teistmoodi.
Kui keegi läheb ära, siis toome aga sisse kusagilt niinimetatud oskustöölisi, näiteks Pakistanist. Nii lihtne ongi see värk.
Ühel hetkel peksavad nad meilgi siin poodid segamini, senini aga integreeruma ja ameleme multikulti keskkonnas, sest kõik teevad nii.
Aga mõttejupp Dalai laama siia presidendiks paluda sai peatselt otsa. Meile siin sobib siiski mingi kohalik muhk, kes on täpselt samalaadse mõttemalliga, nagu meiegi oleme. Kuidas oma särk oma ihule kõige lähemal on ja nii edasi mõtted…
Nii et ootame ära, mida targad dalmaatslased ära valivad, tarbime makarone, vahel parimail päevil koguni ketsupiga ja ootame, ootame seda, et tuleks ükskord see hetk, kus eestlane kõige jõukam rahvas EU -s on.
Vaeste patuste teema võib tänases kontekstis päris hästi müüa, see mõte tasub kaalumist, selline tellis valmis kirjutada, mida Jakobsongi tegi. Aga need patused, muuseas, ei ütle sulle aitäh selle eest, ei ütle.
Eestlane on muhk ja selleks jääb.
Seetõttu on minulgi puurijänes üks väheseid, kellega omi mõtteid alati jagada saab.
misasi olukord tuli koos euroga? vaesus? sel juhul käib see silmaklappidega jutt nirti viimasest kommentaarist sinu kohta üsna hästi.
tahaksid sa ükki põhjendatult seletada, miks see kõik eurost tuleneb?
poed on meil muide juba korra segamini pekstud. olukord väga paljude näitajate osas oli sama, mis rahutuste ajal mujal euroopas.
Eurost ei pruugi tulla, aga Eestis on miskipärast asjad kallimad küll kui mujal eurotsoonis. Ja ka mulle on jäänud mulje, et elu on muutunud pärast euro tulekut kallimaks.
Ma tean ühte väikse hotelli pidajat Kesk-Eestis, kes käib perekondlikel põhjustel üsna tihti Helsingis ja paneb seal alati spordikoti juustu täis, kuna juust on Soomes kõvasti odavam kui siin. Kui paar aastat tagasi Pariisis käisin, siis imestasin ennast lolliks kuivõrd odav seal on sink, juust ja vein. Eesti valitsus võiks ju ometigi toidukaupadele kehtestada madalama käibemaksu, nagu seda on tehtud mujal Euroopas, aga miskipärast ei ole tahtmist.
et kohe põhjendatult
vaata kui sa viskad kivi tornist alla, siis ei ole vaja põhjendada, miks ta alla kukub
kukub, sest katse näitab.
vaata, asd, IGA RAHAREFORMIGA on asjad kallimaks läinud ja eurole üleminek ei kujutanud enesest
erandit.
teoreetilisi põhjendusi spekulantide süsteemile ei ole vaja leiutada
et veel põhjendada, miks varas varastab ja rikas vaest koorib
seda ennustati meile nii Soomest kui mujaltki, orikari muidugi määgis kaasa, puhas formaalne kursimuudatus
sekeldaja, mul oli tänase päikesepaistelise ilmaga hommikul palavik, järelikult päikesepaisteline ilm põhjustab palavikku. õigus?
“nirti, okei, kui sa otseselt kommenteerimise fakti kui sellist silmas pidasid, siis nõustun.”
ega mul mingit muud suurt ja sügavat mõtet polnudki ju :D
selle tasemega argumente esineb sageli skeptik saidilt
seda nad ise nimetavad argumenteerimise tasemeks
päikesetõusust jahumine ei varja alasti tõsiasja, kui pxxxxx see maailma rahandussüsteem on ja meie oleme nende tõmbetuulte käes, rahareform on üks selline tõmbamise kohta alati olnud, ütleb rahvatarkus, ma kordan trollile hästi veel üle,
ma ei tea mis ajast nirtil selline keyboard troll siin on hakanud tolknema, aga mulle meenub selline PM -lt. Kas see sait on piisavalt täis spämmitud, nüüd on vaja hakata blogisid reostama??
Mina erapooletu kõrvaltvaatajana ei saa aru, kuidas asd rohkem trollib kui näiteks sina.
asd, ma arvan, tahtis lihtsalt, et sa kivi kukkumise fakti nentimisele lisaks ka lühikese seletuse annaks, noh, et gravitatsiooniseadus ja kukkumise kiiruse valem, ülekantud tähenduses muidugi…
nii tundlikud hingekesed on kõik siin kommentaariumis teil…
elveril on õigus, eestis on paljud asjad kallimad kui mujal eurotsoonis. hinnatõus peale euro tulekut on täiesti korralikult registreeritud ka ametlikus statistikas, toiduhinnad on pihta saanud kõige rohkem, olles aastaga tõusnud suurusjärgus 15-20%.
samas hinnavahe lääne- ja põhja euroopa ja eesti vahel on minu kogemuse järgi tööstuskaupade juures suurem kui toidukaupade juures. toidukaupade hind läbilõikes on lääne- ja põhja-euroopas siiski veidi kallim kui meil, tööstuskaubad on seevastu tihti hämmastavalt odavad.
konkreetsete hinnaartiklite võrdlus on küll õige, kuid ka nende kvaliteet varieerub tunduvalt. ma siinkohal ei hakka konkreetselt vaidlema või mõtlema nende juustu-singi näidetega. veini madalam hind prantsusmaal peaks näiteks olema seletatav mastaabi, prantsusmaa kui veini tootjamaa ja sealse kultuuritaustaga.
sekeldaja, mu eesmärk ei ole vastanduda sulle, kuid kahjuks mu väljendusviis ei ole alati just kõige parem. selles osas ma vabandan.
küsimuse enda osas, mulle meeldiks näha lühikest sisulist põhjendust miks asjad nii on, sest sellest tasandilt on võimalik edasist juttu/vaidlust arendada. su paaris viimases postis on nii mõnigi faktiviga ja nii mõnigi arvamus mille üle ma tahaks vaielda, aga ok. siin kommentaarides ei ole selleks kindlasti mitte õige koht.
nirti ees pean vabandama, ei olnud mu eesmärk siin tolmu üles keerutada.
Oh, mina ei kurda üldse.
Ah, Sekeldaja, vana õrnatundeline kõiketeadja, tema ju ei pea oma väiteid põhjendama-selgitama, ta on targem ja tähtsam kui isegi paavst ju, rääkimata kohaliku blogisfääri tühisustest :) (mul on kusagil alles ähvarduskirjad, mida ta saatis, kui ma kunagi julgesin ta teksti kritiseerida…)
Aga euro tuleku ja hinnatõusuga on nii ja naa… Mõned kaubad on kallimaks läinud, aga on küllalt raske kindlaks teha, kas nad poleks ka mitte siis kallimaks läinud, kui kroon oleks kehtima jäänud. Kahtlustan, et siis oleks rahareformieelne kokkulepitud hindade kinnihoidmine (niivõrd-kuivõrd see toimis) ära jäänud ja sisuliselt poleks midagi muutunud.
Aga midagi on odavamaks ka läinud – avastasin hiljuti, et ntx. bussipilet maale on vahepeal 1 eurosendi odavamaks läinud – kroonihind 18, algne eurohind 1.15 (enamvähem täpne konverteerimine) aga nüüd millalgi suve jooksul on hind kukkunud 1.14 peale.
Eurotsooni tulevik on muidugi hägune, aga seis oleks suhteliselt hapu olnud ka reformita, raha lahtisidumine euro küljest ei olegi nii lihtne ülesanne, rääkimata tagajärgedest, mis võinuks sellest tulla – kursimuutused jne., niisamuti ka uue valuuta leidmine, millega kroon siduda ja mis stabiilne oleks…
See, Nirti, on keskklass.
Paaril viimasel kuul on rahaga kitsas olnud, siis kulude vähendamiseks oleme peres kasutanud nippe:
* osta kaupa, mille parim enne läheneb (nt leib ja sai)
* jälgi soodushindasid
* ära tee võileibu, leib sobib ka niisama
* söö tihti peeti, kapsast, porgandit, kruupi jt tervislikke aga odavaid toiduaineid
* näri snäkiks porgandit
* osta liha mitte lihatooteid
* loobu igapäevasest juustusöömisest
* loobu jäätisest, karastusjookidest ja pudeliveest
* tee ise süüa
* söö ka tööl kodutoitu
* söö hommikul putru
* ära osta viilutatud toitu
* loobu kohvist ja alkoholist
* seleta lastele olukorda
Tulemuseks oli päevane toiduraha, mis oli 1-2 eurot pereliikme kohta.