Arsti juures läks okeilt, imeti mu tagasihoidliku hinnangu kohaselt ca liiter verd proovideks ja määrati kõhu ultraheli ja, khm, gastroskoopia. Arst kobas mu läbi ja see oli… Noh. Kui sult küsitakse, et “Kas nii on valus?” ja seejuures sõrmed sügavale kuskile emaka ja maksa vahele surutakse jõuliselt, siis muidugi on valus. Igatpidi oli valus, aga ma eeldasin, et tahetakse vastust, et “Kas see on tapvalt valus?” Ja ütlesin ei. Ei ole valus. Ainult pead paremale pöörata on valus, vasakule pole.
Kui ma kuulsin, et gastroskoopia aeg määratakse, siis ma tahtsin vastu protesteerida, aga otsustasin pisut oodata oma kaebliku wookkie-halaga. Nüüd, mitu päeva hiljem, ma lausa ootan seda. Esiteks, uus kogemus on alati midagi väärt ja alati on hea oma minevikuhirmudest üle saada. Mulle on minevikuski gastroskoopia aegasid määratud, aga ma olen kohale minemata jätnud, sest keha kattus külma higiga mõtte juures, et mingi võõras inimene asjatab mu sisikonna kallal. Inimene, kelle jaoks ma ei ole väike* hirmunud tüdruk, kelle meelest vooliku kõrist allatoppimine on õuduse tipp, vaid kes teeb seda iga päev, kogu aeg ja kelle jaoks ma olen lihtsalt hunnik öökivat, oksendavat ja nutvat liha, mis laua peal sipleb ja kelle peale käratada. Käratada, sest ma segan ta tööd. Ma kardan seda siiamaani, aga ausalt öeldes ma tahan selgusele jõuda, et mis mul viga on. Ma tahan, et see kõik lõppeks. Vaevalt, et suurem osa inimesi unistaks ilma tuimestuseta autoamputatsioonist, ometi on kriisiolukorras (kätt või jalgapidi kivide alla jäänud inimesed näiteks) seda teinud. Parem õudne lõpp, eksole, etc.
Eesti arstiabi omapärade tõttu on ultraheli kuskil augusti lõpus ja gastroskoopia kuskil septembri lõpus, nii et… Senimaani on kõik ooterežiimil.
Üks uus sümptom on ka selgunud, nimelt mu nahk on täiesti korrast ära läinud. Kõnnin ringi nagu 13-aastane vinniline pubekas. Ei aita siin näo kuumas vees ligundamised, aurutamised, peened koorivad geelid ega näopuhastusvedelikud. Võtab torisema, mul on aastaid kena puhas nahk olnud.
Haiglast välja tulles olin vereproovi võtmisest pisut uimane ja ei hakanud kohe trammi peale jooksma, vaid vaatasin pisut ringi, ise aeglaselt ringi tatsudes. Hakkas silma, et siin-seal pressivad maa seest ennast seened välja. Sellised valkjad-hallikad seened. Konkreetselt tungivad maa seest välja, osade kübara peal oli veel mullatükke ja osad olid poolenisti väljas alles. Ise suured kui pirnid. Mis seened need sellised on ja miks nad täissuuruses mullast välja tungivad? Metsas seenel käies saab seeni ikka jagada, noh, “väike noor seen” (sarnaneb teate-küll-millega, sest kübar pole lahti läinud) ja need on kõige maitsvamad marineeritult, siis “tavaline seen”, millel on kübar laiali ja siis “vana ussitanud seen”. Pole veel näinud, et seened niimoodi end välja pressiks. Kuidagi õõvastav oli vaadata. Meenutas maailmade sõja filmi, kus tripoodid asfalti lõhestades välja pressisid ennast maa seest.
/…/
Niisama, teadushuvilistele:
_____________
* – mööndustega, eksole
Vinnid näitavad hormoonide probleeme. Olin hädas sama asjaga ja ühe teise tõvega seoses saadud hormoonravi tegi ka naha täiesti korda.
Vinnid võivad olla tingitud ka mingite rohtude võtmisest või ära jätmisest.
Aga võta gastroskoopiat kui uue ja huvitava oskuse õppimist. Mine tea, äkki kunagi puhkeb Eestis õitsele täiskasvanufilmide tööstus.
Võib-olla on vinnid tingitud sellest, et higistad suvel rohkem.
Higistamine ja akne ei ole omavahel seotud.
Kui sa ennast ei pese, siis on.
Vabandage, kas ma olen kuskil mõista andnud, ET MA ENNAST EI PESE???
Pealegi, liigne (pesuvahendiga) pesemine hoopis stimuleerib aknet. St. akne ei ole seotud higi ega mustusega (poorid küll võivad pisut ummistuda, kui ikka 2 nädalat ei pese), vaid hoopis naha liigse kuivusega. Rasu ei pääse välja ja tekitab põletiku. Kui oma nägu seebiga küürida, siis see ainult kuivatab lisaks nahka ja ajab probleemi veel hullemaks. Nii et vistrike vastu on kõige mõttekam nägu üldse mitte seebiga pesta, vaid veega ja peale seda niisutava kreemiga sisse mäkerdada. St. ma kui vana aknepõdeja võin sel teemal imelugusid rääkida. Ja kindlasti ei tohi alkoholi sisaldavaid asju kasutada näo peal, see ka kuivatab. Õnneks sain ma Roaccutanega asjast lahti, see pani rasunäärmete töö üldse kinni. See oli tore aeg – terve nahk ketendas :D
Ma vaatan, et minu huumorit on võetud sutsu tõsisemalt, kui mõeldud…
Mul aitas seep vistrike vastu. Umbes samamoodi nagu mingi kallis näopesugeel. Suvehommikul ärgates oli nägu ikka higine & kergelt rasune, nii et pesin näo korralikult seebiga puhtaks & korras. Mul põsed ainult tiba kuivemat sorti, nii et pärast tahtsid kreemitilka ka, aga muidu töötas küll. Talvel seepi ei kasuta, sest külm ilm & kuiv õhk kisuvad näonaha natuke ebasõbralikuks.
Vahepeal vaatan seda näopesugeelide/kreemide/vahtude valikut poes & mõtlen, et apua! :D Valik on lihtsalt hullumeelne. A akne puhul ei aitagi mingid Nivead & asjad. Parem juba kohe arstile & mingi spetskreem näkku. Poekaup nagunii mõeldud niisama leebemaid asju leevendama.
Vinnid on sisemine, mitte välimine probleem
maohaavanditega hobustel läheb muide karvastik korrast ära
kas sa tõesti võrdlesid gastroskoopiat ja autoamputatsiooni? :D
see tekst on päris kaua ringi liigelnud, eestikeelne variant on ka olemas, kõik suudavad seda lugeda ilmselt
noh…toitumisteooriaid on palju ja üks nendest soovitab akne (ja muude ainevahetusprobleemide) korral vähendada söögi hulgas kõike, mis soodustab organismis pärmseene vohamist. Rafineeritud jahu, rafineeritud suhkur, jne. Paraku on mul jäänud mulje, et Nirti ei kuritarvitagi neid legaalseid narkootikume, mida ametlikult toituaineteks nimetatakse.
Küüslaugukuur pidi ka hea olema selliste jamade vastu, seda võin omast käest kinnitada. Ma olen vana inimene küll, aga aegajalt kiusab mindki akne. Küüslauk aitab sellisel puhul. Seespidiselt.