Olles Praktikuga rääkinud, et kui nõmedaid aspekte on selles asjaolus, et leidub inimesi, keda pole aastaid kaines olekus näinud, sest nad ainult kogu aeg kas joovad või on pohmellis, tekkis meil muidugi eluterve isu siidri järele. Ei Viru toidupoes ega vanalinna Rimis polnud Somersbyd. Minu arvates on see hea näide meie kaupmeeste töllmoklusest. Vingutakse, et maailmahinnad seda ja maailmahinnad teist, nemad, vaesed kannatajad, peavad meile müüma suhkrut smaragdide hinnaga jne ja vaevu püsivad pinnal, aga selle peale ei tule, et aasta kuumimal ajal müüa normaalses koguses aasta kuumimat alkoholibrändi! Kell 13-14 on riiulid Somersbyst tühjad ja poe laod ka. Absoluuselt tegemata töö kõigi poolt – Somersby kohal on tühjad augud kell 13 päeval (kolmapäeval) ja mingeid Gin Long Drink solke pole ühtegi purki ostetud. Praktik hankis siis Ecussoni ja kadusime selle Harjumäele.
Aga kui ma ootasin, et ta selle eest tasuks, siis ma tundsin kaela peal mingit imelikku liikumist. Sobrasin siis higist nõretavates kuklakarvades oma kaunil valgel naiselikul luigekaelal ning vaatasin, mis pihku jäi. Oli kõhn puuk. Näitasin seda šokeeritult Praktikule ja viskasin puugi põrandale. Paar minutit hiljem tunnen uuesti kaelal imelikku liikumist ning sobran uuesti higist nõretavates kuklakarvades oma kaunil valgel naiselikul luigekaelal ning pihku jäi jälle üks kõhn kole puuk. See oli nüüd küll kole hetk. Näperdasin mõtlikult kõiki oma kehaosi ja kui me Harjumäele maha istusime, siis toppisin nina dekolteesse ja käppisin kõik pekivoldid ja seelikuvärvli ja kaenlaalused läbi. Ühtegi teist puuki ma ei leidnud.
Puugid sain ma endale hankida ainult Tammsaare pargist, kus me ennist oma peeni kohvijooke nautisime ja võikusid õgisime. Istusime ju otse muru peal ning ilmselt ronisid puugid mööda mu selga üles ja kaelale, kus nad siis ringi tuiasid.
Ma arvan, et puuk ei hammustanud mind (sest ma ju tundsin liikumist ja nad jäid mulle täiesti tervena ja kõhnana pihku, ta oleks pidanud ju siis mu küljes kinni olema, kui hammustas?), samas mine sa tea – justkui on turja peal ühe koha peal kibe koht. See kibe koht võib muidugi sellest ka olla, et ma ju hüsteeriliselt mudisin ennast ülejäänud aja. Mida teha? Entsefaliidi-infektsioonist tekib vist see iseloomulik ring ümber hammustuskoha? Hoida sellel silma peal? Joosta igaks juhuks arstile? Mis temagi teha saab enam?
Ettevaatust! Tammsaare pargis on PUUGID! Vaadake väga ettevaatlikult, kuhu te istute ja võimaluse korral pange midagi endale alla ning kontrollige ennast üle. Täiesti ulmeline, et puuke võib leida Tallinna kesklinnas, aga mul on Praktiku näol tunnistaja olemas.
/…/
Kuna ma olen hüsteerikust hüpohondrik, siis ma loen muidugi praegu netist materjale haiguste kohta, mida puugid edasi kannavad. Mitte midagi rõõmustavat siin ei ole.
“Haiguse diagnoosimiseks tehakse seljaajuõõne punktsioon – võetakse analüüsiks seljaajuvedelikku. Kui selles leitakse spetsiifiline M-immuunoglobuliin, viitab see värskele nakatumisele.” – Juhhei.
“…kuid puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1%. Peaaegu ühel kolmandikul jäävad pärast haiguse põdemist pikaajalised või eluaegsed järelnähud. Kõige sagedasemad tüsistused on psühhoneuroloogilised nähud, uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired, keskendumisraskused.” – Oh, mis vaimustav väljavaade!
“Puukentsefaliidi viirus on väliskeskkonnas küllaltki vastupanuvõimeline. Temperatuuril 60 kraadi Celsiuse järgi hävib viirus 10 minuti jooksul, keetmisel paari minutiga. Toatemperatuuril säilib umbes nädal, külmkapis kaks nädalat ja hapukoores kuni kaks kuud.” – Hapukoores?!
“Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamasti käe- või jalalabadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne.” – See haigus mõnitab veel pealekauba… Mitu aastat haigusest möödas ja siis äkki lööb mingi asi välja.
Oeh. Ma arvan, et ma enam ei loe neid asju, mul läheb ihu imelikuks.
N.
Puuk ei hammusta korra ja ei liigu siis edasi. Pigem ikka võtab magusa koha ja jääb sealt elunektarit lutsima, imedes ennast üsna sügavale.
Kehale sattudes ei sukeldu puuk kunagi kohe nahasse. Puuk on pikaldane ja põhjalik. Tavaliselt tuiab ta ohvri kerel sobivat kohta otsides kolm-neli tundi ringi ja saab rahulikult ennast paika imeda alles siis kui too ennast enam ei süga, ei nihele, mustikaid ei korja või muul moel puugi tegemisi ei häiri. Kui õhtul magama minnes puuk veel kerel on (enamasti puugi sihtmärk seda ei tea), võib hommikuks olla enam kui kindel, et nüüd oldakse küll õnnelikult põkkunud. Puugi lemmikkohad on varjulised ja enim soojust kiirgavad paigad, ehk siis kohad kus on palju veresooni. Näiteks kaenlaalused, bikiinipiirkond, kõrvatagused jne.
Metsast tulles vahetan tavaliselt riided ja panen pessu. Kui puuk on kerel, siis pole võimalik teda mitte tunda, sest ta ei kükita kunagi paigal vaid ronib paremat kohta otsides ringi.
Ma väga kahtlen kas puugi haavast ülekõndimine võiks kedagi millessegi nakatada, siis peab see haav ikka väga värske olema ja puuk ikka väga roojane (pisikutest kubisev).
Lihtsalt nahal roomamisest pole küll võimalik nakatuda.
Ka põkkumisel pole nakatumine alati surmkindel. Puuk ei tarvitse esiteks üldse haigusekandja olla ja teiseks…kui ongi, ei tarvitse esimene hammustus haava viia piisavalt palju baktereid nakatumiseks. Asi läheb tõsiseks siis kui puuk on kauem küljes olnud. Kindlasti on kõik näinud kassi või koera küljes rippuvat pondunud sinakat mummukest, milliseks moondub puuk umbes viie päevaga. Ta on verd täis ja läheb kohe järglasi tootma ja temaga on üldiselt varsti aamen. Kuna eesmärk on järglased, kelle tootmiseks on vaja verd, siis selleks, et ta saaks ennast verd võimalikult rohkem täis imeda, et rohkem mahuks, tühjendab ta kogu oma keha muudest ihumahladest ohvri kehasse.
Hmh…ja kuigi ma olen lugematul hulgal puuke koerte ja kasside küljest ära sikutanud, ei ole ma kunagi näinud ühtki puukentsefaliidis kodulooma. Huvitav, miks see ainult inimesi tabab?
Mina saan keskmiselt kord aastas puugi. Elukoht on paraku selline. Siiani ei ole midagi juhtunud, ilmselt on meie aia puugid nakatumata. Vaktsineerimine tapab mind paraku tõenäolisemalt kui puugihammustus.
Kui puuk lihtsalt üle naha kõnnib ja Sa ta enne hammustamist kätte saad, ei mõju see Sinu tervisele kuidagimoodi – kui välja arvata intensiivne vastikustunne ja mõningane paanika, et äkki on kuskil soojas kohas mõni veel. Põhimõtteliselt oleks õige kättesaadud puuk käepäraste vahenditega ära tappa, muidu ronib järgmist ohvrit otsima.
Puukentsefaliit on kahtlemata raskem haigus, aga borrelioos on palju sagedasem. Ja kui entsefaliiti haigestumist pole võimalik mitte märgata, siis borrelioosiga võib elada kaua enne kui see väga vastikult ja ootamatult välja lööb. Ja borrelioosi on saadud ka ainult üle naha jalutavast puugist.
Borrelioon on ka päris tüütu, st tükk aega võib lihtsalt olla üldiselt väga vastik ja v’äsinud ja uimane olla. Üks sugulane põdes, ise arst – ei saanud pikka aega aru, mis häda.
Aga rõõmus uudis on see, et borrelioosi vastu saab vaktsineerida.
“Borrelioos” muidugi, sry
Aga mõelge – nii äratallutud ja -niidetud kohas nagu Tammsaare park saada tunni aja jooksul kaks puuki enda peale talluma! Õõvastav.
On olemas ka neuroborrelioos, mis on p2ris ohtlik.
Entsefaliidi vastu saab ennast vaktsineerida lasta, aga vaat, borrelioos on hullem, see ei kao verest, ilmutab ennast aegajalt uuesti ja vaktsiini ei ole. Sest see on bakteriaalne.
Muidu aitäh hoiatamast. Ma ei usu, et need puugid sind imeda jõudsid. Nad ei tee seda ju kohe.
Näh: http://www.borrelioos.com/borrelioosi-lyme-tove-sumptomid/
http://www.vaktsiin.ee/lapsevanemale/haigused/puukentsefaliit/
Esiteks, MUIDUGI on linnades ka igal pool puuke.
Teiseks, rõõmus uudis on see, et entsefaliidi vastu saab vaktsineerida. Seda soovitaks soojalt. Muidu oled nagu Kati Murutar, kes põdes nii entsefaliiti kui borrelioosi korraga (nii ta väidab), ja vaata, mis temast sai.
Kurb uudis on see, et BORRELIOOSI vastu ei saa vaktsineerida. Seda muide esineb koduloomadel ka, ehkki hobused enamasti moodustavad kliinilise põdemise asemel niisama antikehi.
Praktiline soovitus: leegiheitja.
Et siis enne kuskile maha istumist röstin pinnase üle ning politseinikele seletan, et tapsin puuke?
Aga puuoksad ja -lehed sinu pea kohal?
Oeh, muidugi…entsefaliidi vastu saab vaktsineerida…suvi on mõistuse ära võtnud, piinlik. Või vaktsiin – sest kuna endal ka tihti maal müttamist, siis arvasime, et on ehk mõistlik sutsakas ära teha.
Puugid ei saja kaela, nad elavad rohurindes.
Nojah, puugid puukideks, aga ma eelistaks igal juhul Sommersbyle limonaadist Fizzi või Kissi, kuna see maitseb nagu lahja seebivesi. Ei mõista fenomeni:(
Ei ole need puugid midagi nii hirmsad ja ainult igal 10-ndal on haigus küljes. Mul on neid igal aastal olnud, ikka elus veel…
No pmslt juba mõte, et mingi kaheksa jalaga värdjas imeb end läbi naha ja hakkab verd pumpama on jälk. Ämbliku ja sääse ristsugutised, fuih.
Miks mitte olla nagu Kati Murutar?
See muidugi võib anda kahjuks ka muid tulemusi, ma mõtlen entsefaliidi ja borellioosi koospõdemine. Aga vaktsineerimine ka annab igasugu tulemusi.
Nüüd oleks huvitav teada, mis juhtub Tartus Toomemäel. Minu külge puuk ei hakka,
on sihuke veri. Aga tütre külge näe hakkab, nii et oleks huvitav läbi viia katsed ka Tartus.
Borrelioosi saab ravida, puukentsefaliidi viiruse vastu ravimeid ei ole, kuid saab vaktsineerida. Puukentsefaliidi vaktsiinil kõrvalmõjusid väga vähe. Puukentsefaliidi ja borrelioosi põdemine võib olla päris karm kogemus… Õnneks mu tuttav jäi ellu, aga oli koomas peaaegu kuu aega…. Päris taastunud ei ole siiani.
Muidugi ärge vaktsineerige ennast, las looduslik valik toimib… :) Muidugi võib olla ka nii, et meie valitsus varjab tõepoolest koostöös illuminaatide ja vabamüürlaste juhitavate ravimifirmadega raudselt meie eest infot vaktsiinide eluohtlikest kõrvalmõjudest…
(Allergia on loomulikult tõsine argument torkimise vastu, a paljudel seda ikka esineb. Ma sain just kuu aja eest järgmise süsti kätte – päevakese jagu oli küll seekord paha olla, tavaliselt on ainult käsi valutanud, aga võrreldes päris entsefaliidi ning selle tüsistustega oli see küll nohu.)
“Miks mitte olla nagu Kati Murutar?”
Nimekiri on lõputu.
mõnikord on puugid ka väga kärsitud, endal õnnestus 3 pisikest põnni pahkluu piiril üksteisekõrvalt pool tundi peale rohus kõndimist välja tirida. kõik olid end kenasti läbi naha uuristanud ja imema asunud. näpulaiuste vahedega, kenasti joondu, ühesuurused, vaat et ninad ühele poole suunatud ka – selles viimases ma päris kindel ei ole, nii pisikesed olid, et raske oli aru saada kuhupoole pepu näitas.
Aga marutaudi vastu muidu oleks vaktsineerimisvastane nõus laskma ennast vaktsineerida? Mitte enam Eestis, aga näiteks USA piirkonnas, kus on igasugused marutaudis vampiirnahkhiired või mõnes muus riigis, kus niisama on reaalne oht nakatuda? Kui haigestumisvõimalus on suur ja haigus on 100% surmav, kas siis võib? Või mille järgi need piirid veetakse?
No aitäh, ma hakkan nüüd seda lillakat nahakahjustust ootama. *paranoid*
Mul on puukentsefaliit olnud. Kui arst poleks seda kindlaks teinud, siis ei oleks ma arugi saanud, et mingi haigus on. Natuke oli palavikku ja peavalu, rohkem mitte midagi. Arsti juurde läksin ainult sellepärast, et see iseloomulik ring tekkis ümber puugihammustuse. Puukentsefaliit peakski olema kerge haigus tegelikult, ainult tüsistused, mis vahel tekivad, võivad olla rasked. Ja läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Nii et lp. eeskommenteerija Reet võib vabalt ka immuunne olla, ilma et ise seda teaks.
Ai, mulle on ennegi tundunud, et Kati Murutariga on mul kuidagi kahtlaselt palju ühiseid jooni… Aga kuna mul vähemalt borrelioosi polnud, siis ehk ei lähe asjad nii kaugele…?
sol, mitu meest sul viimase aasta jooksul olnud on?
Miks sa end entsefaliidi vastu ei vaktsineeri? Ise sain sellest postitusest impulsi, helistada Merimetsa haiglasse ja küsida, millal on kordussüsti aeg. Õnneks selgus, et alles 5 aasta pärast. Ja veel: näiteks Soomes on apteekides müügil borrelioosi kodutestid. Sa ei testi mitte ennast, vaid puuki ja kui seal on borrelioosibakterid sees, lähed koos testiga arti juurde ja võibolla saad profülaktilise antibiootikumikuuri.
KOgu info puukide kohta http://www.puuk.ee/