misMÕTTES 32 kraadi?!
Monthly Archives: juuli 2011
.19 juuli
Eestlased vist kardavad arve või vähemalt toimub nende ümber mingi imelik salatsemine ja ringmäng. Kas teile ei tundu nii? Tundub lausa ime, et kinnisvaraportaalides ja poodides hinnad üleval on. Sageli pole muide kinnisvaraportaalideski, ma pole siiamaani päris selgelt lahendanud neid “Müüa maja, hind 1 euro” kuulutusi, mis vahepeal üleval on. Vaevalt, et tegu on maakleri näpuveaga, sellised kuulutused ripuvad päris pikalt üleval teinekord. Tööportaalides on ehk ühel tööpakkumisel tuhandest palk juures, needki on enamasti stripparite otsimised.
Mõte liikus sellele rajale, kui ma Epp Petrone blogis sattusin ühe igati armsa korterikese üürikuulutuse peale, mille juures üüri kohta oli märgitud üsna ähmaselt, et “üür sõbralik”. See võib ju tähendada mida iganes. Potentsiaalsele üürihuvilisele oleks ju palju informatsiivsem mingi rida stiilis, “Üür 250 eurot, maksud koos 100mbit internetiga ca 100 eurot”. Mis minu jaoks näiteks ei tundu üldse sõbralik, tbh, aga mõne inimese jaoks oleks nohu. Kas selle numbri teadasaamiseks peaks võõraid inimesi telefoni teel tülitama hakkama ja siis ennast lolli olukorda panema ja vabandama, et “Oi, ma ei tule üldse vaatama, ma olen ikkagi liiga vaene!”?
Inimeste palgad on näiteks ka täielik müstika minu jaoks. Mulle on jäänud mulje, et seda vist peetakse ebaviisakaks, et kui sa küsid inimese käest, et “Palju su palk on?” Arusaamatu. Palk on ju kõik, KÕIK; palga eest ostame süüa, maksame arved ja koolitused ja transpordi, elame. Mis seal siis imelikku on, kui mind näiteks huvitab, et palju teenib… No… Ütleme… Pearaamatupidaja firmas X? Aitab mingit süsteemi peas luua, teadmisi luua meie ühiskonna kohta, mingeid tasandeid luua ja kõike omavahel suhestada. Või kui ma uurin, et kui palju teenib keegi, kes töötab töökohal, mis on valdkonnas, mille kohta ma olen mõelnud, et seda võiks isegi katsetada. Sõprade ringis pole enamasti probleeme olnud, kuigi ma olen väga harva saanud päris normaalset reaktsiooni. Sageli käib asi läbi mingisuguse valehäbi – näiteks justkui ma hakkaks inimesesse halvasti suhtuma, kui ta vähe teenib (justkui ma eeldaks, et mingi kõrtsi ettekandja teenib ulmelisi summasid või siis et jällegi – vähe võrreldes millega, alles väga hiljuti oli juba see väga kõva sõna, kui üldse töö oli) või püütakse mind justkui lohutada, et ega suur palk polegi midagi erilist, ärgu ma üldse muretsegu (!?). I was just asking to gather information, you know… Teine võimalus on see, et tuleb välja, et tööandja on keelanud palgast rääkimise väga rangelt! See on kohe töölepingus sees, et palganumbrit ei või mingitel tingimustel mitte kuskil avaldada ega sellest kellelegi hingata. Vat kus nüüd leiutati riigisaladus… Ise arvan, et eks nii üritatakse töötajatel “kotti peas hoida” ja vältida seda, et töötajad ühiselt paremaid tingimusi nõuaksid. :D Lähed juttu tegema, et kuulge, ma saan 450 eurot palka, aga Malle meiega konkureerivas firmas saab 550 ja tal on lisaks veel rohkem puhkust ja kinnimakstud mobiiliarve, mis toimub, siis lastakse sind lahti töölepingu rikkumise pärast ja Mallet muidugi ka. Paranoia? Ilmselt.
Samas olen ma täpselt sedasama “Palgast ei tohi rääkida!” tingimust kohanud ka (lepinguliste?) riigitöötajate puhul.
Muide, see salajane palganumber viib selleni, et isegi kui sa suudad CV-sid saates ja tööd otsides ennast vestlusele läbi murda ja sulle lõpuks see ülisalajane, ülihoitud, ülivarjatud number avaldatakse, siis selgub, et sa oled hulga aega, vaeva ja energiat raisanud sellele, et kandideerida töökohale, mis, oletame, pakub palgaks ainult 550 eurot neto, samas kui sul oleks enamvähem normaalseks äraelamiseks (loe: ellujäämiseks) vaja vähemalt 700 eurot neto ning sa oletasid, et töökoht, firma ja su haridus lubaks justkui vähemalt sellist palka ka eeldada. Nüüd võib muidugi ju tänitada, et laene ja liisinguid ei maksa ju võtta ja iga jõul Dubaisse reisida, kui jaks üle ei käi, aga halloo – mul läheb sõbranna laps sel sügisel ülikooli ja ma näen oma silmaga pealt, kui pingutav selline üritus nagu laste koolitamine teises linnas perekonna jaoks on. Ja olukorras, kus hinnatõus on nii meeletu, et vist isegi kõige paadunumad europessimistid ei julgenud mitte midagi sellist ette näha… Ütelge, kas teie saate poest praegu 6,4 euro eest sama palju kui varem 100 krooni eest? Aga 10 eurot versus 100 krooni?
Niisiis, siis tuleb see piinlik hetk, et sul on valida – kas kandideerida edasi töökohal, mille palk on tunduvalt allapoole seda, mida sa lootsid või siis jätta katki ja asuda uuesti karussellile? Valides järjekordselt pakkumiste seast, mis lubavad sulle “konkurentsivõimelust töötasu ja meeldivat töökeskkonda”? Hakka või psiloseeni sööma ja nägemuste pealt ennustama, et kuhu kandideerida.
Kas poleks tööandjate jaoks siiski LIHTSAM ja närvesäilitavam lihtsalt märkida see õnnetu palk sinna töökoha juurde? Või mis eesmärki see kõik õieti teenib?
Isegi modellide kaal on nende ankeedil üleval, pfft. Ei ole kirjas, et “No eks tulge katsuge järele, kas on pekine!”
.13 juuli: Tammsaare pargis on puugid
Olles Praktikuga rääkinud, et kui nõmedaid aspekte on selles asjaolus, et leidub inimesi, keda pole aastaid kaines olekus näinud, sest nad ainult kogu aeg kas joovad või on pohmellis, tekkis meil muidugi eluterve isu siidri järele. Ei Viru toidupoes ega vanalinna Rimis polnud Somersbyd. Minu arvates on see hea näide meie kaupmeeste töllmoklusest. Vingutakse, et maailmahinnad seda ja maailmahinnad teist, nemad, vaesed kannatajad, peavad meile müüma suhkrut smaragdide hinnaga jne ja vaevu püsivad pinnal, aga selle peale ei tule, et aasta kuumimal ajal müüa normaalses koguses aasta kuumimat alkoholibrändi! Kell 13-14 on riiulid Somersbyst tühjad ja poe laod ka. Absoluuselt tegemata töö kõigi poolt – Somersby kohal on tühjad augud kell 13 päeval (kolmapäeval) ja mingeid Gin Long Drink solke pole ühtegi purki ostetud. Praktik hankis siis Ecussoni ja kadusime selle Harjumäele.
Aga kui ma ootasin, et ta selle eest tasuks, siis ma tundsin kaela peal mingit imelikku liikumist. Sobrasin siis higist nõretavates kuklakarvades oma kaunil valgel naiselikul luigekaelal ning vaatasin, mis pihku jäi. Oli kõhn puuk. Näitasin seda šokeeritult Praktikule ja viskasin puugi põrandale. Paar minutit hiljem tunnen uuesti kaelal imelikku liikumist ning sobran uuesti higist nõretavates kuklakarvades oma kaunil valgel naiselikul luigekaelal ning pihku jäi jälle üks kõhn kole puuk. See oli nüüd küll kole hetk. Näperdasin mõtlikult kõiki oma kehaosi ja kui me Harjumäele maha istusime, siis toppisin nina dekolteesse ja käppisin kõik pekivoldid ja seelikuvärvli ja kaenlaalused läbi. Ühtegi teist puuki ma ei leidnud.
Puugid sain ma endale hankida ainult Tammsaare pargist, kus me ennist oma peeni kohvijooke nautisime ja võikusid õgisime. Istusime ju otse muru peal ning ilmselt ronisid puugid mööda mu selga üles ja kaelale, kus nad siis ringi tuiasid.
Ma arvan, et puuk ei hammustanud mind (sest ma ju tundsin liikumist ja nad jäid mulle täiesti tervena ja kõhnana pihku, ta oleks pidanud ju siis mu küljes kinni olema, kui hammustas?), samas mine sa tea – justkui on turja peal ühe koha peal kibe koht. See kibe koht võib muidugi sellest ka olla, et ma ju hüsteeriliselt mudisin ennast ülejäänud aja. Mida teha? Entsefaliidi-infektsioonist tekib vist see iseloomulik ring ümber hammustuskoha? Hoida sellel silma peal? Joosta igaks juhuks arstile? Mis temagi teha saab enam?
Ettevaatust! Tammsaare pargis on PUUGID! Vaadake väga ettevaatlikult, kuhu te istute ja võimaluse korral pange midagi endale alla ning kontrollige ennast üle. Täiesti ulmeline, et puuke võib leida Tallinna kesklinnas, aga mul on Praktiku näol tunnistaja olemas.
/…/
Kuna ma olen hüsteerikust hüpohondrik, siis ma loen muidugi praegu netist materjale haiguste kohta, mida puugid edasi kannavad. Mitte midagi rõõmustavat siin ei ole.
“Haiguse diagnoosimiseks tehakse seljaajuõõne punktsioon – võetakse analüüsiks seljaajuvedelikku. Kui selles leitakse spetsiifiline M-immuunoglobuliin, viitab see värskele nakatumisele.” – Juhhei.
“…kuid puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1%. Peaaegu ühel kolmandikul jäävad pärast haiguse põdemist pikaajalised või eluaegsed järelnähud. Kõige sagedasemad tüsistused on psühhoneuroloogilised nähud, uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired, keskendumisraskused.” – Oh, mis vaimustav väljavaade!
“Puukentsefaliidi viirus on väliskeskkonnas küllaltki vastupanuvõimeline. Temperatuuril 60 kraadi Celsiuse järgi hävib viirus 10 minuti jooksul, keetmisel paari minutiga. Toatemperatuuril säilib umbes nädal, külmkapis kaks nädalat ja hapukoores kuni kaks kuud.” – Hapukoores?!
“Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamasti käe- või jalalabadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne.” – See haigus mõnitab veel pealekauba… Mitu aastat haigusest möödas ja siis äkki lööb mingi asi välja.
Oeh. Ma arvan, et ma enam ei loe neid asju, mul läheb ihu imelikuks.
N.
.12 juuli
Ma nägin jälle unes õudusunenägu karudest. Ma mõtlen, et kas tõesti lapsepõlve sündmused mõjutasid nii tugevalt, et see element kummitab mind isegi ligi 20 aastat hiljem? See on üsna tavaline õudusunenäo stsenaarium, et ma olen mingis talus lõksus ja maja ümber luusib üks või rohkem vihast, näljast karu, kes tahavad majja tungida (seekord oli kolm), ma vaatan aknast välja, otsin võimalust kuskilt aknast välja hüpata ja metsikult jooksu pista, aga ma ei saa, sest karude varjud luusivad talu ümbritsevas metsas, jälgivad mind, ootavad ainult võimalust mind tükkideks rebida. Teine ja veel hullem variant on see, et ma olen miskipärast metsas ning siis põrkan karuga kokku, need unenäod on kõige painajalikumad.
Koli või juba seepärast UK-sse, et seal surid karud 10. sajandil välja.
Üks väljaminek tuleb teha, vasaku prilliklaasi see kaitsekiht vms. on töiesti pragunenud ja maha kulunud. Huvitav, et miks just vasaku, parem on veel okei. Tuleks minna silmaarstile ning lasta uued klaasid panna. Silmaarsti järjekorrad on muidugi 823 aastat. Ma olen kuulnud, et mõnes prillipoes on silmaarst koha peal? Kus sellist poodi Tallinnas võiks leida? Ja palju võiks maksta orienteeruvalt prilliklaaside vahetus?
Väljaminekud on ebameeldivad. Mingite mõneruutsentimeetriste klaasitükkide eest 50-60 eurot välja käia tundub üsna masendava väljavaatena.
Vähemalt on ilm täna normaalne, jahe ja pilvine. Mul on täna õhtul sisseastumisvestlus, ma kartsin, et ma vajun sinna kohale haisva ja higisena, piisad pärlendamas laubal ja mujalgi. Midagi öelda ei jaksa, ahmin õhku nagu karpkala.
N.
Kaitstud: .11 juuli
.03 juuli
Eile, samal ajal kui ma õhtusööki manustasin (kas teil on ka kuumaga nii, et kõik maitseb kohutavalt?), keeras vanaema oma toas Monaco pulmad lahti. Mul hakkas toit suus ringi käima. Ma ei tea kes need klounid olid, kes seda hardalt kommenteerisid, aga nende igast sõnast tilkus õlist lipitsemist ja kristallselget arusaama, et tegu on ikka väga eriliste ja tavainimestest oluliselt paremate inimestega. Vist isegi keegi ohkis harda imetlusega, et see Albert ju isegi lausa sööb saia – nagu meie, tavainimesed! Kiikasin siis üle ukse – ekraanil oli suvaline kiilanev paksmagu (ilmselt ta sööb siis palju saia), kui talt see uhke ülikond seljast ära võtta ja Bock pihku anda, siis võiks vabalt teiste samasuguste sekka istuma panna ja ei saaks enam üldse aru, kes siin see prints on. Ngh. Maailma kõige väiksema riigi (ma Vatikani ei peagi päris riigiks vist), kahe ruutkilomeetrise maalapikese, printsike ning mingisugused klounid telekas oigamas ning sinivere ees pugemas.
No inimestel on muidugi eeskujusid vaja ning kuna ma ei tea Albertist suurt mitte midagi, siis äkki ta on kena inimene ja selleks sobiv(am kui mõni ennastnäljutav piff, kes andis 90ndatel paar poplaulu välja), aga seda jura oli küll lihtsalt piinlik kuulata. Aga no mis teha, on lihtsalt mingi sort inimesi, kes raha ja muu “trite shit” ees värisema hakkavad.
/…/
“Kuigi Sillamäe lapsed tulid pealinna alles eile ja tegid terve päeva proovi, jõudsid nad õhtul käia veel ka loomaaias ja 5D kinos.” Postimees
Äh?
*googledab*
Ongi olemas. Tavaline 3D kino, kus inimeste toole raputatakse ja vett näkku pritsitakse. Hmm.
.mahna mahna killer
Comedy!
