Kõigepealt jääb Kerttu Rakke üle kahepromillise joobega politseile vahele, roolis, väike laps autos. Kuidas sellises joobes üldse autouks lahti tehakse ja see veel käima saadakse, pole aimugi, mul oli mitu liitrit õlut ja üle poole liitri ausa eesti viina sees, kui mul mõõdeti joobeks vist 1.18 promilli ja õhtu kiirabis lõppes, aga see on lugu, mida te kõik peate mu autobiograafiast lugema, kui see kunagi ropu raha eest ilmub (ootan pakkumisi). Nüüd loen Postimehest, et Mika Keränen on kedagi peksnud ja võib kolmeks aastaks trellide taha minna. No loodame siiski, et kui koerapiinajad, kolme inimese surnukssõitjad ja muud elus edasijõudnud eestlased kohtust ausate inimestena minema jalutavad, siis piirdub Mika puhul ka asi sõrmeviibutusega. Eriti meeldis mulle lause, et “Kirjanik ise juhtunust pikemalt rääkida ei taha, ta ütleb vaid, et on alustanud kriminaalasja ainetel noorsooromaani kirjutamist.” See on ju väga hea tegelikult, mitte midagi ei lähe raisku, kõik raiutakse graniiti, kõik saab iluks ja kirjanduseks.
Edasi loen ma Postimehest, et TÜ Kliinikum enam võlglastele isegi erakorralist abi (mis on ju ka tasuline teenus, kui Haigekassat pole) ei osuta. No ma saan aru, et hambaid ei valgenda ja eelisjärjekorras vastu ei võta, aga kas ma saan õigesti aru, et kui sa oled 20 eurot haiglale võlgu, siis sa võid nende poolest EMO põrandal verest tühjaks voolata, mingit abi ei osutata? Mis sai Hippokratese vandest? Okei, ma saan aru, et Hippokratese vannet enam ei loeta, sest sinna kuulub muuhulgas ka vastuoluline rida “Samuti ei anna ma kunagi naisele vahendit idaneva elu hävitamiseks” ja ridu orjade ja mu kohta, tänapäeval loetakse vist arstivannet, las ma googledan… Jah, ongi, arstivanne.
“Olles omandanud arstikutse, tänan oma õpetajaid. Tõotan oma au ja südametunnistuse nimel, et pühendun arstitöös inimese abistamisele ja humaansuse põhimõtete teenimisele. Minu tegevuse sihiks olgu rahva tervise säilitamine ja edendamine, haiguste ennetamine, haigete ravimine ning nende kannatuste leevendamine. Lähtun oma töös arstiteaduse põhimõtetest ja kasutan vaid selliseid raviviise, mille tulemuslikkus on teaduslikult ja eduka praktika kaudu tõendatud. Uuringu või raviviisi soovitamisel austan patsiendi tahet ning teavitan teda nii selle oodatavast kasust kui ka võimalikest ohtudest. Suhtun oma kolleegidesse austusega ega keeldu abist, kui nad oma patsiente ravides minu poole pöörduvad. Täiendan pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid oma kolleegidega. Hoian kõrgel arstikutse au nii patsientide kui ka kogu ühiskonna ees. Pean hoolikalt saladuses, mida patsiendiga seoses mulle on usaldatud. Täidan oma arstikohust ühtviisi kõigi patsientide suhtes, kedagi eelistamata. Miski ei saa mind sundida oma oskusi kasutama arstieetika põhimõtete vastu.”
Tundub, et 20 eurot on siiski piisav, et lasta inimesel verest tühjaks voolata. :) “Tasulised teenused on need, mille eest tasumise kohustust pole endale võtnud Eesti Haigekassa.” See tähendab minu teada seda, et kui EMOsse satub võlgnikust inimene, kellel pole tööd ega kes pole tudeng, st. kellel pole Haigekassa lepingut, siis on EMO tema jaoks tasuline teenus ning ta visatakse uksest välja? Saan ma õigesti aru?
Viimnepäev on tulekul!
N.
Mika käis kunagi minuga samas laste kõne arengu seminaris. Tema tütar oli siis äsja rääkima õppinud ja tänu temale sain ma üldse esimese reaalse ettekujutuse kakskeelse lapse arusaamadest keeleteemadel. Siis ta jättis väga meeldiva, diskreetse ja aruka inimese mulje. Kohe mitte ei taha uskuda, et ta kellelegi kere peale annaks, kui just ei ole vaja mainitud tütart või mõnd muud lähedast kaitsta. Äkki on asi niipidi, nagu mingi juhtum Saaremaal paari aasta eest, kus mees läks pätipoistelt varastatud kraami tagasi võtma ja raputas üht pätti liiga kõvasti, nii et see esitas pärast hagi?
Njah, eks Tartu hakka kah kilulinnale järele jõudma… See oli üsna mitu aastat tagasi juba (mu naabrinaine oma blogis kirjeldas ka, aga ma hetkel ei leia üles), kuidas ta meie kandis õnnetult kukkunud jalgratturi oma autoga Mustamäele EMO-sse toimetas ja seal vastuvõtus kõigepealt pröökama kukuti, et kus dokustaadid ja kes visiiditasu maksab, patsienti keelduti enne isegi vaatamast… No eks ta maksis oma taskust siis selle 50 eeku ära… Aga kui poleks maksnud? Et olekski välja visatud?
Reet,
täiesti võimalik. Samas, miks ei võiks meeldival inimesel teinekord “katus sõita” ja üks paremhaak ära tulla? Ma olen ka üldiselt väga meeldiv inimene (irw), aga kui mind vihaseks ajada, sõimata ja mõnitada, siis ma kujutan ette, et ma võin kellelegi tou anda küll ja kui see tousaaja siis juhtub igavene kits ja saamatu ja “kapral Strappi” olema, siis võib sealt ehk süüdistus ka kukkuda.
Aga selle pätiraputamisega tuleb meelde Carrey film “Liar, liar!”, kus peategelase sekretär räägib, et ta õele murdis mingi pätt sisse, kukkus siis katuselt alla, mingi toru endale jalga kinni, kaebas siis õe (kelle juurde ta ise sisse murdis!) kohtusse ja sai 6000 dollarit valuraha, mispeale Carrey tegelaskuju ütleb, et “Mina oleks talle 10,000 välja rääkinud!”
Seda et, ei saa õigesti aru. Kui artiklit veel korra loed (väga võimalik, et seda on pärast sinu lugemist täiendatud), siis leiad sealt ka sellise lõigu.
”
1. septembrist kehtima hakkav kord ei kehti vältimatu arstiabi puhul, mis on kõigile Eesti territooriumil viibivatele isikutele tasuta. Seda isegi juhul, kui tegemist on ravikindlustusega hõlmamata isikuga, kes on tasulise raviteenuse eest võlgu.
“
See Kerttu Rakke lugu on täiesti ulmeline – eriti see, kuidas ta Delfis ütleb, et iinimene, kes “kitse pani” kindlasti enam tema sõber poleks (pigem võiks ta talle tänulik olla, sest artiklist selgus, et tegu polnud sugugi esimese korraga täis peaga rooli istuda) ja süüdistas kõiki teisi peale iseenda, leides, et lapsele oli kohutav trauma see, et ta pidi öö oma isaga veetma, aga see, et ta ise oli teadlikult oma lapse elu ohtu pannud, selle asemel, et lasta lapse isal taksoga sõita, polnud miskipärast märkimisväärne.
Tqnis,
hmm, jaa, mu keskendumisvõime on nagu ta on öösel lugedes, no vähemalt õmmeldakse siis nad kinni ja topitakse soolikad sisse tagasi (ja saadetakse uuesti kopsakas arve ilmselt). Iseasi, et mis on see vältimatu arstiabi. On ju see mingi “triaadisüsteem” meil, et punased, kollased ja rohelised? Või oli see, et punased, oranžid ja kollased? Et lähed emosse ja saad mingi paberi, kus on täpp peal? Et siis ainult punase täpiga saavad abi? Aga kui sa oled mandliopilt tulnud ja imelik verejooks on, saad oma rohelise täpi, visatakse välja ja selgub, et ikkagi oli jamasti? Ma olen selle triaadisüsteemi kohta ka ulmelisi asju lugenud, umbes, et murtud jalaluuga emosse läinud inimesele ei antudki punast täppi, umbes, et võid siin oodata küll. Kui see nii on, siis võib sealt ikka päris koledaid asju sellegipoolest välja kooruda. Ja sünnitada võib teadupoolest kraavipervel ka :D
Meenub, kuidas vist AbFab USAs jalaluu murdis ja see kipsi pandi ning selle eest ropp raha nõuti.
Kuidas saab inimene haiglale võlgu olla? Haigla pole ju pank? Või annab kliinikum tagauksest laenu ka? Selgitage, palun, kilulinlasele…
Käid traumapunktis, saad abi, pole raha kaasas ja oledki võlgu.
Lihtsalt faktimärkus, jäi häirima, sest veidi ise selle alaga seotud – triaaž ja triaažikaardid, mitte triaad.
Kannatanute klassifikatsioon:
Punane – esimene prioriteet, patsient kriitilises seisundis, ravi on edasilükkamatu (esmaabi peab andma) (Suured verejooksud, õhkrind, rasked allergilised nähud, II ja III astme põletus jne)
Kollane – teine prioriteet, patsient tõsiste vigastustega ent raviga kannatab oodata (mõni tund)(verejooks ilma šoki ilminguteta, lahtised luumurrud, jäsemete crush-vigastused ja traumaatilised amputatsioonid, kui ei ole rasket verejooksu või šokki)
Roheline – stabiilses seisundis, “kergeltvigastatud” kannatanud. Raviga võib ohutult oodata (nihestused, kinnised luumurrud, pehmete kudede vigastused, I astme põletused, külmetused ja külmumised)
Must (valge) – surnud patsient
Triaaži kaardid
Must – surnud, agonaalne
Punane – statsionaarne ravi, edasilükkamatu
Kollane – statsionaarne ravi, võib oodata
Roheline – statsionaarset ravi ei vaja, vaid esmaabi
Triaaž jah, triage, khm.
“Must” – surnud. Irw. Ilmselt see antakse siis kiirabiautos surnutele. Mis asi on õhkrind? Google… “Kui õhkrind tekib inimesel ilma selge traumaatilise põhjuseta, on kõne all iseeneslik õhkrind e. spontaanne pneumotooraks. Seda esineb rohkem meestel ja suitsetajatel.” Appi. Iseeneslik õhkrind… See on nagu spontaanne süttimine. Mul on totaalne polkovniku lese sündroom, ma ei tohi üldse mingit meditsiinilist kirjandust ega tekste lugeda, mul tekib kohe 2938 sundmõtet ja kompleksi, näiteks praegu hakkas mul rinnus valutama, st. kui ma mõtteid mujale ei saa, siis ma olengi varsti fantoom-õhkrinnaga.
Aga kas siis see “raviga võib ohutult oodata” seisund ei tähendagi, et vältimatu arstiabi ei ole vajalik, st. võlglased saadetakse oma pehmete kudede vigastuse ja kinniste luumurdudega rahakotti tooma kodust, et “Enne makske võlg ära, siis hakkame lahast otsima!”?
Ma üritan praegu lihtsalt aru saada, et milleks see uudis Postimehes üldse siis vajalik oli, arusaadav ju, et kui inimesel on 2500 eurot võlga, siis talle tasulisi teenuseid (eriarsti juurde eelisjärjekorras jne) ei osutata, kui ta pappi (ära) ei maksa, aga kuidas see kõik siis üldse uudiskünnise ületab? Öösel oli suurelt kõige tähtsama uudise kohal.
/…/
“Väga harvadeks põhjusteks on kopsu tsüstja degeneratiooniga kulgevad haigused – lümfangioleiomüomatoos (naistel korduvad spontaansed õhkrinnad) ja mesenhümaal-tsüstiline hamartoom.”
See lause saab olema nüüd See Lause, millega hakatakse meie seltskonnas inimeste purjusolekuastet mõõtma. Kes aeglaselt veerides kuidagi hakkama saab, see on kaine ja kes sellele lõuksi annab, kes käseb seda lauset lugeda, see on purjus.
Et miks see Postimehes nii tähtsal kohal oli? Ilmselt on mul paranoia ja vandenõuteooriate hoog peal, aga mina arvan, et keegi tunneb kedagi.
Oleks ju päris tore, kui tehtaks suur uudis teemast, et nendega, kes mulle võlgu ära ei maksa, hakkab täiesti seaduslikult hirmsaid asju juhtuma…
Kui hoog üle läheb, siis ma ilmselt enam nii ei arva.
Kogu asi on reptiloidide vandenõu.
võiksid ju rõõmustada
konkurent on rajalt maas
Ma ei rõõmusta – neil on priimat materjali, mille pealt kirjutada, samas kui mina istun ja sügan kintsu ja mõtlen, et kas hakata ennast reklaamima välja kui tasulist puuladujat või mitte. On ju see aeg, kus ahiküttega korterite ja majade elanikud puid tellima hakkavad? Me Viljandis elades küll tellisime kuskil juulis endale puid.
Ei murdnud ma kuskil mingit jalga.
Ja teise külje pealt, tead kui palju on lemmikloomaomanikke, kes ei maksa raha ja löövad lamenti, et te peate ju loomi AITAMA! Ma pean üüri ka maksma ja sööma ja meditsiin on muide üüratult kallis. Mina ei määra ravimite ja materjalide sisseostuhindu ja see teenuste juurdehindlus on täpselt nii näkane, et mingi palga kätte saaks ja aigla põhja ei läheks. Vältimatut abi saab alati, aga mingi karjumine “Alati peab kõik saama, kui ma hädas olen!” on ka veidi küündimatu. Kelle raha eest need asjad juhtuma peavad ei tea?
Kes siis kurat murdis USAs jala ja pidi selle eest ennast oimetuks maksma.
Kurat seda teab. Ma sain niisama köha ja pidin visiidi ja läbivaatuse (stetoskoobiga kuulamise) eest 130 dollarit maksma. Ravimid olid tasuta, sest et need olid tasuta näidis ja et arstil vaesest väljamaalasest kahku hakkas. Nii et luumurru kohta ei taha mette mõeldagi, palju see maksis.
Siiamaani mõtlen, et hästi läks, et USA-s olles midagi ei juhtunud (isegi ühikas levinud haigusest pääsesin: 40 kraadi palavikku, oksendamine ja räme köha). Aga ühel teisel eestlasel juhtus kopsupõletik ja siis haiglaarve oli vist mingi kümme tuhat taala. HEa, et ise ainult 20% pidi maksma, kindlustus maksis ülejäänud. Meie jaoks siiski natuke hoomamatu summa paari haiglapäeva eest, eksole. Ma olen pärast USA-s viibimist meie süsteemi eest ikka väga tänulik…
Rakkest nii palju, et lugesin intervjuud eilsest Ekspressist. Süda läks pahaks… Ehh, kes olen mina, et hukka mõista, aga kogu see jutt kõlas nagu joodiku eneseõigustus. Eriti pasamaitselised laused olid nt selle kohta, et miks riik nii vähe lapsetoetust maksab, kuidas riik saab nii vähe raha inimestele anda (wtf?! riik peab lihtsalt raha andma sulle, et sul oleks mõnna?) ja siis selle kohta, et ega ta midagi ei muuda ja ilmselt võib teda tulevikuski lapse ja džinntoonikuga autoroolist leida.
Kogu see intervjuu oli kuidagi väga sketchy ja mulle tundub, et tal on mingisigune faas mingisuguses kriisis (denial näiteks).
“Ma sain niisama köha ja pidin visiidi ja läbivaatuse (stetoskoobiga kuulamise) eest 130 dollarit maksma.”
Einoh, 130 taala läbivaatuse eest on ju ka päris räige.
Ja sada tonni eesti rahas kopsupõletiku eest maksta… See on küll hea motivatsioon tervislikeks eluviisideks. “Laps, ära jumala eest haigeks jää, emme peab prostituudiks minema!”
LIhtsalt kommentaariks, et triaaži mõistet ei kasutata sugugi ainult EMOs ja “must-surnud” määratlus on tegelikult väga proosaline. Triaaži kasutatakse ennekõike suurõnnetuste jms olukorras, kus on oluline nähtavalt teada anda/saada, et laip on laip. Keegi ei jõua laipu kohe õnnetuskohalt minema tassima hakata, aga oluline on, et laibaga tegeldaks kriisisituatsioonis vaid üks kord (triaaži tegija) ja kõik ülejäänud abiandjad pühendaksid end järgmistele kategooriatele, alustades punasest.