Selleks on vaja: kõva tooli.
Istuge tooli peale. Nüüd pange käed kahelt poolt kintsude alla korralikult, nii et käelabad on vastu tooli. Ja nüüd tõstke end üles. Kõrgele ei ole vajagi, natukene, sentimeetergi. Tagasi alla. Uuesti üles. Kuna tegu on tooli peal istumisega, siis ei tee tööd mitte käelihased, vaid tõstmine käib peamiselt just kõhulihaste abiga, need on täiesti pinges igalt poolt. Suurepärane nõks, mille ma avastasin ja niiviisi saab kõhulihaseid vormi ajada ka siis, kui on täiesti hull skolioos nagu mul – ei peagi kuskil põrandal vehklema. Mina ei saagi, selg ei luba. Kõige toredam on see, et niiviisi saab trenni teha arvuti taga näiteks filmi vaadates. Ega kaua ei jaksagi, kui kümme minutit rabeleda, siis on võhm täiesti otsas mul.
Kui iga päev natuke teha, siis peaks tulemused juba näha olema.
Kui nüüd mõnel märssi järellohistaval sammalseelikul tekib küsimus, et miks kõrgete ideaalide tagaajamisel, raamatutelugemisel ning muidu pseudointellektuaali mängimise juures toonuses kõhulihaseid vaja on, siis selgituseks võin öelda, et normaalses toonuses kõhulihased aitavad minu teada ära hoida igasuguseid seedeprobleeme (näiteks kõhukinnisust, kui ma ei eksi), lisaks pole punnkõht kuigi kena ja kui kunagi sünnitamiseks läheb, siis võiks see ju ka natuke lihtsamalt minna, lisaks ei ole ma kõrgete ideaalide tagaajaja, vaid täi ühiskonna parukas, nii et ma võin teha mis tahan.
N.
Appi, kui nõme ja enesekeskne sa oled – järgmiseks kindlasti hakkad panema üles pilte sellest, mis sul seljas on. Nõme, nõme, nõme. Ma nüüd lähen ära, enne kui su suuvoodrid mind sõimama hakkavad.
Jah, jäigi mainimata, et ma panin hommikul puhtad, Kaubamajast ostetud aluspüksid jalga.
Ah et suisa Kaubamajast? Pursuide värk, pole midagi öelda.
Ma ootan juba mitu tundi Kaubamaja trussikute pilti, aga seda vist ei tule, jah?
sünnitamisel pole kõhulihased kuigi olulised, rahus võid treenimata jätta :D
Millega ma seda titte siis välja punnitan?
Pole vaja punnitada, tuleb ise. Ära vaata rumalaid USA filme, puhas jama.
Ma tehnilistesse üksikasjadesse ei lasku, aga selle teevad teised lihased ja laps.
Hmm. No ma olen igalt poolt ajakirjadest ja artiklitest lugenud, et kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ja igasuguseid traumasid tuleb justkui vähem ette. Et kui sinna lauale vajuda hunniku võdiseva peki ja täiesti laialivalguvate lihastega, siis see pole kõige optimaalsem set-up. “Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja aitavad ära hoida kõhuseinte väljavenimist ja kõhukoopa organite allavajet pärast sünnitust.” (Marge Grauberg, MSc)
Noh, igastahes, kahju ei tee muidugi enda tugevdamine kunagi. :D
Kindlasti ei tee paha, aga minu näol räägib 3 lapse ema, ilusa kõhuga, nagu poleks sünnitanudki :D Treenimata kusjuures.
Sünnitamine on kõige enam selle lihase töö, mis asub kahe kõrva vahel…
Oot, aga see trussikute pilt ikkagi… :P
Mari,
arvestades, kui närviline ja agressiivne inimene ma olla võin kriisis, siis ma ilmselt saan tugeva paanikahoo enne tulevast võimalikku sünnitust, siis langen mingisse katatoonilisse seisundisse, siis virgun sellest, hakkan inimesi asjadega loopima, nõuan epiduraali, võtan salaja käekotist kolmekordsetopeltannuse Xanaxit, st tahan võtta, võtan kogemata unerohtu, siis lähen närvi, võtan igaks juhuks Xanaxit ka peale ja siis vajun lauale lösakile ja lössi ja lõpuks hakkan nutma ja vajun koomasse.
Lisaks ka omast kogemusest, et sünnitamisel loeb hoopis see, kui tugevasti su emakas jaksab tööd teha + su enda võime lõdvestuda ja oma keha usaldada. Seda on võimalik muide rasedate jooga abil eelnevalt päris edukalt treenida.
Sünnitavad paksud naised ka väga edukalt. Ma olen ka ülekaalus ja kõhulihaseid eriti ei ole (kuskil sügaval peidus miskit vast on) aga sünnitus mingi eriti keeruline tegevus küll ei olnud, laps terve, mina terve ning küllap teine samamoodi tuleb, kuigi seekord on kaalunumber isegi suurem.
Rasedus ja sünnitus ei ole mingi eriline tegevus, et selleks peaks enne trenni tegema ja valmistuma hullult ;)
Emad, klge, kas niisama trenni tegemine on lubatud, et nigu hea olla oleks?
P.S nirti, kui sa põlatud naisteajakirju loeks, siis sa oleks selle harjutuse sealt juba ammu avastanud.
Viimati, kui ma Cosmot sirvisin, õpetas seal kuidas kraanikausis seksida ning et selleks, et mehel hea oleks, tuleb oma aluspüksid panna sügavkülma, et need jäätuksid, siis endale jalga tõmmata ja end vastu mehe peenist hõõrutada. Kui peenis kõvastub, siis tuleb ümber peenise pärlikee mähkida ja mudida. Peale seda siis võib lasta ennast kraanikaussi toppida, ma sain aru. Mõtlesin, et jumpsus küll, kui ma mees oleks ja naine mulle jäätunud alukatega sülle kargaks ja siis kubemekarvad pärlikeevahele tõmbaks (pärlikeed kandes jäävad isegi minu lühikesed juuksed igale poole vahele kinni, mis siis veel krussis karvadest…) ning sunniks siis ennast kraanikausis rautama, siis ma ilmselt läheks ja otsiks lohutust naabrinaise käest, kelle aluspüksid pole jääs, kelle pärlikee on kaelas ja kes nõustub seksima diivanil, voodis või vähemalt kraanikausi najal, mitte selle sees…
Sinnapaika mu trükitud naisteajakirjade lugemine jäänud ongi vist. Aga ega online suurt maha ei jäägi. Delfis on üle päeva artiklid stiilis “10 põrutavat seksitrikki, mida sa varem ei teadnud!” või “”35 seksifakti, millest sul aimugi polnud!”, ning mis sisaldab siis teadmist, et lusikatäies spermas on 7-10 kalorit. No et kaalujälgija saaks oma tabelisse ikka märkida, et 100gr porgandit, 1 keedumuna, banaan, lusikatäis spermat…
Oh, ma pean JÄLLE seda sperma kokaraamatut linkima vist…
Ei, ma ka ei LOE neid, ma lehitsen neid poes või juuksuris vm. Cosmo pole ainuke ja mingeid trenninippe on igaühes. Seda ka, et kui vähegi trenni oled teinud, tead selliseid asju isegi.
Sperma kokaraamat on vana nali juba.
Oot, aga pmslt, kuna trenniraamatutes ja ajakirjades on see nipp juba teada ning kuna vähegi trenni tegevad inimesed ka teavad, siis ma ei tohi enda rõõmustavat avastust enda blogis reklaamida või? :D Äkki satuvad seda lugema teisedki ajakirja- ja trennikauged, kes tahavad filme vaadates oma lihaseid vähe trimmida. Siis saame koos kollektiivselt laisad treenijad olla. Kõhulihaste viisaastak!
Ei tohi jah.
P.S ma eluaeg pole suutnud istessetõuse kõval põrandal teha. Ise olin ratsutaja ja kivikõvade kõhulihastega ja kedagi ei huvitanud minu “aga mul on valus” kommentaarid. Tegelt mul on sabakont siukse kujuga….no seda peab katsuma, et aru saada. Sellise värdja kondiga ei saa tõesti mööda kõva põrandat aeleda. Ja üldse on seliliasendist istessetõused üks nilbemaid harjutusi ever.
No meid sunniti koolis hinde peale pea peale seisma ja poisid olid nagu leevikesed reas võimlas, sest tüdrukutel vajusid tsärgid üle pea ja isegi kui olid rinnahoidjad (mõnel polnud…), siis ka rinnahoidjat on huvitav jälgida, kui see alaspidi ripub. See oli nilbe :D
esimest korda kuulen, et toolil istudes käteletõus treenib kõhulihaseid… mina teen seda ikka vanamoodsalt, sirgvarvastega toeng-pool-lamangus püsides, või lihtsalt selliliasendis jalgu tõstes (kõlbab ka seljahaigetele). Kuigi ma olen masohhist, panen ma enne seda ruudulise teki põrandale. Ja kuna telekas on põrandalt kõrgemal, siis saab poole silmaga filmi ka vaadata. Aga raadio on parem. Näiteks klassikaraadio ööülikool, kas see sobiks?
Ee… see jalatõstete värk treenib ka vaagnapõhja lihaseid, millel on sünnitustegevusele otsene mõju, ja millel, mis isegi veel olulisem (sünnitada saab ju keisriga ka hädakorral) on väga otsene mõju põiepidavusele. Uskuge, vaimsete asjadega on palju parem tegeleda, kui ei pea lakkamatult vetsuust kulutama ja/või mähkmeid kandma.
Rääkimata sellest, et tugevad kõhulihased teevad hea enesetunde ka siis, kui taljeümbermõõt väga märgatavalt väljaspoolt ei kahanegi. Mes sana in corpore sano.
Ah, nii nunnu, Nirtit õpetatakse sünnitama! Oot, ma pean minema ja naerma kuskil omaette natuke…
…Nii, rahunesin. Esiteks – allavaje (hääldada Alla! Va! Jee!) ehk prolapsia on minu lemmiksõna these days ja lepiks äkki, kaasemad, kokku, et kõik naised on erinevad, kõik sünnitused on erinevad. Common sense võiks sellegipoolest jääda, öelda, et treenitus ei aita kaasa sünnituse kulule on ikkagi… ma ei tea… viisakalt öeldes common sense’i vastane. Lisaks peaks common sense ka ütlema seda, et kui sa oled treenitud, on sul märksa kergem taastuda sellest, et sa oled 24h järjest rongi rataste all olnud. Ja see, et pärast kolme last on kõht lame nagu pesulaud, ei ole seotud suure tõenäosusega treenituse või mittetreenituse, vaid geenide, isiklike eripärade ja muu taolisega.
Aga selles on küll õigus, et kahjuks sünnituseks treenida ei saa.
Treenitakse ikka selleks, et endal pikemas perspektiivis hea oleks olla.
/end mommyrant/
Pigem vist aitab treenimine selleks, et enda mental state hea oleks või vähemalt parem. No et “midagigi” on tehtud, mingi endapoolne 0,1% on antud. Allavaje ehk ei tule :D
Kui mu vanaema seda arutlust loeks, siis ta oleks veendunud, et ma kavatsen silmapilkselt rasedaks jääda ja kolmikud sünnitada. Tal käivad niigi luulud peal. Pidin talle hiljuti apteegist ostetud 4 kuu pillivarusid näitama ja ütlema, et niipea temast vanaemat ruudus ei saagi.
Huvitav, kas kaksikuid või kolmikuid oleks kergem sünnitada kui ühte last? Nad on ju… Väiksemad.
Ma arvan, et sa sünnitaksid esimese ära ja ütleksid siis, et nüüd aitab.
Nunnuks kiskus see teema jah. Ja ma ei saa enam ree pealt maha, pean lobisema.
Sünnitamine on lihtne, tegelikult, võrreldes sellega, mis pärast tuleb. Valus – on, jah. Väsitav – on jah. Oleneb, kui kiiresti sa asjaga hakkama saad, aga selline korralik 8tunnine sünnitus võtab nii võhmale, et pärast 3 päeva ainult sööks ja magaks. Treenitud keha ilmselt lihtsalt taastuks sellest kiiremini, mitte, et sünnitamine treenituna ise nii väga kiiresti ja kergesti läheks. Aga siiski, lapse kasvatamine on see põhiline koorem. Sünnitad sa ütleme päev-paar, last kasvatad keskeltläbi 18 a, sellest 2-3 a on irratsionaalne väikelapseiga, kus mõistuspäraste selgitustega ei tee mitte midagi ära, aga mille jooksul sinu käitumine paneb aluse ja vundamendi kogu hilisemale kasvatusele, st vigu teha ei tohi… ja kaksikute ja kolmikute puhul jätkub sind siiski per lõust vähem. Mitmikuid ei maksa sünnitada, kui sul pole korralikku tugigruppi taga, aastateks. Iga lapse kohta vähemalt üks täiskasvanu.
Treenimise puhul teevad hea enesetunde lisaks teadmisele, et oled midagi ära teinud, ka lihased ise – need toodavad pärast piisava koormuse saamist endorfiine – ja on toonuses, see on mõnus tunne. Endorfiine tarvis, neiud, vanad eestlased neid ei raisanud, segasid rasketel aegadel puukoorega. Endorfiine ja head enesetunnet on hiljem last kasvatades tegelikult kõvasti rohkem tarvis, kui sünnitamise ajal. Ema peab ju ka saama aegajalt oma tassikest täita, eksole.
Ahjaa, on üks väga hea kintsulihaste harjutus – istu kõrgemale ja kõvemale voodile või toolile, siruta jalad sirgelt horisontaalselt välja, pane laps säärte peale, enne jalalabasid, istuma, võta tal kätest kinni (et ei kukuks), ja hakka teda üles ja alla kiigutama. Laps kasvab, muskel kasvab, aasta pärast oled profijalgrattur valmis.
Teine hea harjutus on sellesama lapse tõstmine ise sellili lamades, st langetad lapse kõhule, tõstad üles sirgetele kätele, õõtsutad ettevaatlikult, lased uuesti alla. Korrata. Laps kasvab, muskel kasvab, aasta pärast oled Mustneeger valmis.
Kolmandat harjutust ma skolioosiga väga ei soovita, see on vigurvõimlemine käruga linnatänavatel ja ühistranspordis. Käru peab loomulikult olema vähemalt emmaljunga.
Ohjah… süda läeb kohe härdaks selle jutuga.
Segasid endorfiine puukoorega… Irw.
Mu meelest Kati Murutar (sry, ei tea, kes ta praegu on) kirjutas ühes oma raamatus, et liiga treenitud kõhulihaste tõttu tuli tal keisrilõige.
Parim kõhulihaste harjutus on Nirti kommenaatr Cosmo kohta. Naersin tilgad püksi ja krt, neli päeva pärast sünnitust on naermine valus, rsk.
Kati-endine-murutar- on praegu lihtsalt Katitar.
Tilk püksi, selle vastu aitab väga hästi selliliasendis jalatõste. Tegelikult oli selle vastu midagi tooliga ka. Aga ma ei mäleta, kas tuli tooli tõsta (millega?) või tõsteid toolil teha.
:P
see, mis sa kõhulihastega teed, on umbes sama kui joogas lukkude kasutamine (mulabanda ja uddiyanabanda). nt sellises asanas nagu utpluti (guugelda ise) tõstadki end kõhu- ja juurelukuga üles, mitte kätega. Ja nende lukkude hoidmine treenib tõesti hästi.
Tähendab, ei tahaks küll katkise plaadina kõlada, aga see trussikute pilt, niisiis ? :P
Ray,
saa nüüd üle.
Kuulan ja kuuletun…
Noper, siin on sulle pilt trussikutest mida saab kaubamajast. http://kaubamaja.ee/index.php?id=19917
Aga muidu, millest see sünnitamine korraga päevakorda tuli ?
Nirti ise mainis seda oma algse postituse viimases lõigus. Ta õigustas sellega oma patust tegevust kõhulihaste treenimisel.