http://www.perekool.ee/index.php?id=36679&class=forum_schnell&action=view_post&post=8073405
Ai kurat, nüüd ma vihastasin.
“küll aga on suur hulk “meestetöid”, millega naised ka kõige parema tahtmise juures hakkama ei saa…”
Minu üldine suhtumine kodutöödesse on selline, et – teeb see, kes viitsib ja tahab ja kuidas vajadus on. Mugavas urbaniseerunud elus, kus meestel ja naistel mõlemil on tööd, koolid, karjäärid ja oma elu, on kodu (mis on ostetud ja mugav koht, mitte mingi saja põrsaga talu) korrashoid lihtsalt tüütuvõitu kohustus, mis tuleb lihtsalt kuidagi kaelast ära saada, et põnevamate & oma asjade kallale minna. Ja kuna selles kodus elavad nii mees kui naine, siis tuleb süüa teha, koristada, poes käia ja pesumasinat tööle panna mõlemal. Punkt. Mulle meeldib üldiselt süüa teha, niisiis ma ka enamasti teen süüa. Aga kui ma enam ei taha süüa teha või kui ma olen haige või väsinud või mul on tööd vaja teha, siis ma ei tee ja ongi kõik. Kel kõht tühi, see peab ise poti, panni, maitseained ja praeahju üles leidma. Meesterahva, kes parasiidi kombel vinguma pistab, et söögi tegemine ja koristamine on ainult ja ainult naiste rida, sest kodus emme ju andis alati pudrukese hommikul lauale, tõstan ma silmagi pilgutamata ukse taha. Las läheb tagasi koju emme juurde, mul on muidki huvisid ja lemmikloomade pidamine on rottide ja hiirte näol märksa lõbusam.
Nii et täpselt sel hetkel, kui keegi tuleb selle jutuga, et on olemas mingisugused ulmelised meestetööd ja naistetööd, tõmbun ma pingesse. Ja kui siis keegi veel üleolevalt teatab, et naised peavad hommikul varem tõusma ja mehele süüa tegema ja töölt tulles iga päev poodi kimama ja süüa tegema ning peale mehe söötmist ja diivanile istumaasetamist ning tekikesega kinnikatmist asuma koristama, pesu pesema ja nõusid küürima, sest naised ei ole ju parimagi tahtmise juures võimelised riiulit seina panema või läpakat tolmust puhastama või pirni lampi keerama (“meestetööd”), siis ma plahvatan. Ma saan ise riiulid seina, rehvid autole alla, puud lõhutud, ahjud köetud, pidurivedeliku vahetatud, dumbuser ka ei ole, joonise järgi kohaletoodud mööbli kokkupanemine ei ole keeruline, elektroonika on lihtne, mootorsaega metsa tehes tuleb lihtsalt teatud ohutusnõudeid jälgida (perekonnas on metsandus teemaks), mälu on mul suurepärane ja iga inimese poole, kes tuleb mulle ütlema, et naised ei saa millegagi ju hakkama, sest nad on naised, virutan ma oma punased hantlid. Ning ei, ma pole nõukaaegne naistraktorist, ma lihtsalt pole saamatu.
Mugav olen küll, seda ma ei eita, enamasti ma teen täpselt nii vähe kui võimalik ja nii palju, kui minimaalselt vaja. Enamasti piirdub mu päevane panus majapidamisse sellega, et ma hakin salati, lükkan liha ahju ja teen voodi ära ja pesen ohates oma taldriku ja kahvli. Aga senikaua, kuniks sellest piisab ning keegi hoolitseb selle eest, et talle välja minnes prügikott näppu saaks, pesumasin sisse lülitatakse jne, on kõik okei. Ei pea ju iga päev 2 tundi koristama, hullumeelne. Aga kui keegi mind millekski sundima hakkaks ja veel mingeid idiootseid väiteid kasutades, siis ma viskaks üldse jalad seinale, poes ei käiks ega saadaks ka kedagi, süüa ei teeks, lillegi ei liigutaks, viskaks kõik oma riided üle korteri laiali, las upuks kõik sitasse ja surgu kõik nälga (peale loomade), mul savi. Vajaduse korral aga turniks ma katusel ja lükkaks lund, lõhuks puid, vahetaks autol rehve ja õli, paneks mööblit kokku ja vahetaks elutoas tapeeti ja seda kõike kas või ühe päeva jooksul. Milles küsimus? Kas emakaga sündimine kahandas mu võimet tapeediliimi tapeedile kanda ja paani sirgelt seina saada? Või on rehvi vahetamine mingi esoteeriline salateadmine, mille poisid 4ndas klassis peale keka tundi duši alt tulnuna sõõris munne mõõtes kuidagi osmoosi teel saavad, neid ei õpetagi isa/vanaisa?
Brr.
N.
…andke veel lisaks au ka nendele meestele, kes teevad “naistetöid”, mida paljud naised teha ei oska.
Uh, uhke on olla mees.
See kõik on teooria, Nirti. Olen isiklikult korduvalt näinud kuidas naisterahvas ei saa moosipurgi kaant lahti. Üks teine naine ühendas elekrijuhtmed nii, et kogu maja elektrisüsteem kärssas. Üks kolmas naine ei leidnud avariiohtlikus olukorras üles auto käsipidurit.
Samas on see muidugi tõsi, et mingeid meeste ja naiste töid pole olemas. Selletõttu ongi peale kasvamas kaasaegsete abitute meeste põlvkond, kes ei tea kuidas pesumasinat tööle panna või süüteküünalt vahetada. Seda teevad naised. Ilmselt on nad seetõttu ka õnnelikumad…
Nirti pole lihtsalt mingi asi naine.
Muidugi võiks sa võtta uurida, MIKS naised arvavad, et meestetööd on mingi ülesaamatu müstika. (Ja vastupidi.) Aga nad arvavad. Nagu sa perekoolist lugeda saad :) See, et sina ei arva ja arvajaid hantlitega loobid, ei muuda väga asja.
Nirti, sa teed au kõigile nendele naistele, kes arvavad, et naine ei pea olema (ainult) diivanikaunistus. Mina arvan ka nii. =)
Jah, väga tore Erlessa, kuid ära rutta süüdi mõistma neid, kes tahavad olla nö diivanikaunistused. Naine -ega mees -ei PEA olema mingid tohutud arutlejad ja kirjaneitsid ning osavnäpud. Ärge mõnitage inimesi, kes on õnnelikud lapsi kavatades, oma meeste -ja naiste töid tehes ja lihtsatest asjadest unistades.
Ei ole (raamatu)tarkus mingi väärtus omaette. Ning loosunglik hüüe “elagu sugudevaheline ühetaolisus” on pigem hilisele puberteedile vihjav sotsiaaldemokraatliku meedia mõju, kui läbiproovitud arukus.
mina olen jällegi näinud _mehi_, kes ei saa moosipurgi kaant lahti (hahaa, meestele pole õpetatud vist seda perenaisetarkust, et õhk tuleb vahele lasta. lendavad toore jõuga peale ja kui sellest väheks jääb, siis ongi tuuga), lasevad elektrisüsteemi õhku või pole suutelsied autot juhtkma. so what? see ei tee neist tegevustest naiste- (ega meestetöid). lihtsalt mõni oskab, mõni ei oska ja mõnel pole üldse annet mõne asja peale.
Ma olen ka nõus sellega, et pole ju oluline, mida kokkuvõttes tehakse. Praegu teen ma igapäevaelus peamiselt neid va naistetöid, aga mul on teadmine, et vajaduse korral saaks päris paljude meestetöödega hakkama. Üks osa meestekaid on selliseid, mida ma lihtsalt oma kehva füüsilise suutlikkuse pärast teha ei jõua.
Aga see määratlus, et mingeid asju mehed teha ei tohi, muidu kukuvad riistad otsast ja kui naised meeste omi teevad, pole nad enam naised… nojah. Mu mees on riistatu ja mina pole naine. Pole vist kunagi olnud.
Ma ka kunagi viitsisin vihastada selliste arvamusavalduste peale (noh, et on meestetööd ja naistetööd ja range vahe nende vahel). Enam ei viitsi. Nüüd mind huvitab ainult see, et meie pere siseselt balanss tegemistes oleks ja keegi ei vedeleks diivanil, kui teine endal verd ninast välja rabab. Leian, et see balanss on saavutatud. Nüüd oleme majaelanikud ka ja ausaltöeldes ma pesen enne iga kell nõusid kui lükkan lund või niidan muru. See on lihtsalt minu valik ja ma tõesti ei tunne ennast ahistatu ja allasurutuna sellise jaotuse pärast.
Seal foorumis oli ka piisavalt naisi, kes ütlesid, et saavad nimekirjas olevate töödega hakkama. Seal olid muidugi absurdsed asjad kah – oskus kodulehte teha nüüd küll soost ei sõltu ja auto akut sai alles hiljuti vahetatud, ei ole seal tuumafüüsikaga midagi pistmist. Sellist keerulist teadmist nõuab küll, et kummale poole mutrivõtit keerata. Ja selle kohta, et “isa õpetas lapsele matemaatikat, nii et see sai eliitgümnaasiumisse sisse” ütleksin lihtsalt pragmaatikuna, et oleks pidanud lapsele paremad geenid valima, kui mõtles, kuhu toppida, ei oleks praegu seda jama vaja. Mulle ja mu väikevennale ei õpetanud keegi kunagi koolitükke, ikka sai väikevend katseteta nii eliitgümnaasiumisse kui ülikooli, sest oli matemaatikaolümpiaadidel piisavalt häid tulemusi näidanud. Arvestades seda, milline ema tal on, on see lihtsalt emapiimaga tulnud. Peres, kus mees täiesti tõsiselt räägib, et naine ei suuda ju mööblit kokku panna ja akut vahetada, on sellised geenid muidugi üsna vähetõenäolised mõlema poole pealt.
Haha. Päris lõbus lugemine, kommentaarid kaasaarvatud, eriti enda hobi – toiduvalmistamine – arvestades. Aga tõepoolest, tean inimesi, kelle jaoks poolfabrikaatidest ja võileibadest kaugemale minek kõrgema maagiana tundub, ja seda nii meeste kui naiste seas…
Aga üht asja tahtsin küsida, et kas see “4ndas klassis peale keka tundi duši alt tulnuna sõõris munnide mõõtmine” on mingi üldine praktika ja midagi on mu haridustees seetõttu puudu jäänud ? Ei suuda nagu kuidagi meenutada, et õppekavas oleks sellist asja olnud…
Rents, ää. Sa oled nii tark küll, et peaks olema ära õppind, et oled erand ja ei tohiks iseenda pealt üldistada. Keskmine (pk) naine ei võta mutrivõtit kätte ka siis, kui elu kaalul.
Feministidel nigu sina ja nirti jne on üldse sihuke kirves seisukoht, et kõik teised naised on ka nagu teie. Oskavad kõike ja samas on endale hankind mehed, kes ei ole šovinistidest sead. Loe veidi teemasid enne ja pärast nirti linki (no ma tegelt tean, et sa niikuinii loed), sealt saad levinud mallid paremini kätte kui enda lähiümbrust jälgides:
“kõikidel meestel on midagi viga”
“Kui tihti teie mehed joovad?”
“kas on olemas üldse mehi kes ei peta oma naist?”
“Mis mehel viga on????”
Tegelt ongi tavaline eesti mees siga, petab, joob, peksab – aga samas keerab mutrit ka.
Eesti naine aga ei peta, ei joo, nutab vaikselt kodus – aga mutrit ei keera, ja misasi see aku veel on???
ray d, nagu tostsamast perekoolist teada saab, mõõdetakse-võrreldakse nokside pikkust ainult eliitkoolides.
Ma olen küll jube laisk ega viitsi üldse midagi teha, kobakäpp olen ka. Kodus mulle midagi ei õpetatud (“Ära sina puudu, lõhud ära!”; “Tööd jõuad kogu elu teha!”) ja üksi elamise kogemust kah pole. Praeguses ühiskonnas saan kenasti hakkama, elukaaslased pole kunagi kaevelnud ega sööki nõudnud, mustuses ka just ei ela. Rügamise asemel tegelen asjadega, millest ka ise rõõmu tunnen. Varsti pidi muidugi nafta otsa saama ning nälg ja ikaldus saabuma aga ma eriti ei muretse. Mis on hilises puberteedis halba?
Kes tahab, võib muidugi šovinistiga koos elada ja ülistada oma tõelist naiselikkust, äkki mõni on isegi niimoodi õnnelik, mina ei oleks.
Selgitab. Ilmselt perifeersetes maakoolides sellist asja siis ei tehta, ja siis kui pisut kõrgematasemelisse kooli jõudsin, olime liiga vanad ja neurootilised sellisteks mängudeks. Või kurat teab, mõni seltskond võibolla tegeles ka selliste ekstsessidega… Huvitav, kas mu hariduses jäi siis ikkagi midagi puudu seetõttu ? :P
Hästi toimiv pere on nagu hästi toimiv ettevõte, igal on oma vabatahtlikult valitud rida ja kommunikatsioon toimib. See põhimõte, et täna ma lihtsalt ei viitsi ja ei tee, ei toimi. Keegi peab ju tegema, eriti kui peres on lapsed. Aga alati võib kõiki ebakohti lahendada vestluse abi, mõnikord mõlemapoolsete järeleandmistega ja vastutulemistega.
No tegelikult ma ka hobikorras akut peale ja maha ei tõsta, vahel lihtsalt on vaja. Tavaliselt teebki seda mees (või teeme koos), lihtsalt teda pole alati kodus. Natuke totter oleks hakata selle pärast mõnele tuttavale mehele helistama, et tule ja hakka mutrit keerama. :D
Ja ma ei arva, et kõik on nagu mina. Ma arvan, et enamasti jääb asi tahtmise, mitte oskamatuse taha. Näiteks see kraavikaevamise näide, mis seal oli – ma ka ei hakkaks seda elu sees ise kaevama, pigem annaks mõnele naabrimehele selle eest pudeli viina. Aga oma meest tundes tema võtaks tõesti kätte ja kaevaks selle ära, sest talle tundub imelik maksta millegi eest, mida ka ise teha võiks. Ehk see ongi naiselik ja mehelik mõtlemine. :D
Sa andsid mulle praegu impulsi minna ja vahetada ära pirn, mis juba mitu kuud ei põle, esikus, kus mulle tundus, et pole seda valgust nii väga vaja ju ka.
(Vannitoas, ausõna, vahetasin ära kohe, kui läbi läks – kohe, s.t. kahe tunni pärast.)
(Saab küll nii, et lihtsalt ei viitsi. Isegi üksikvanem saab nii =))
P.S. seal teemas on lihtsalt üks troll, kes ajab oma jura teiste täiesti mõistlike isikute jutu vahele.
Nagu… troll on definitsiooni järgi juba mõttetu postitaja ja ei tasu tema pärast omaenda helget päeva tumedaks vihastada =)
vana naine, ole normaalne!
PK teemapüstitus ise on tobe, seal ei ole mõistlikke isikuid :)
Ja PK on keskkond, kus vahe trolli ja tegelt ka lolli inimese vahel on õhkõrn :)
Ma tahaks ka tunda mõnda naisterahvast, kes kruvikeerajat kasutada ei oska või pirni vahetamisega hakkama ei saa! Kust selliseid leiab? Ma tahaks kohe näha ja käega katsuda.
Iga kord kui Rents või keegi PK’le viitab, siis ma hetkeks kiikan ja panen kiiresti-kiiresti kinni. Mingi täiesti erinev maailm sellest maailmast kus mina oma elu olen elanud. Kas tõesti see eksisteerib? Tegelikult ka?
Hmm, minu jaoks ausalt öeldes küll eksisteerivad meeste- ja naistetööd. Näiteks koduelektri olen endale selgeks teinud ainult teatud piirini (a la kust kaitsmest mida vajadusel välja lülitada ja kus on elektrikilbi võti), aga kui keldrisse oli vaja uus kaabel vedada ja ühendada, vaatasin kohe mehe poole ja tema tegi. (Ja lapsepõlvekodus oleks teinud isa, seal ma isegi ei mõelnud selliste asjade peale). Sama on igasuguste toruvärkidega, jalgrataste hooldusega ketiõlitamisest kõrgemal tasemel jne. Kui vaja, teeb neid mees.
Mu elus on olnud ka päris pikk periood, kus kõik sellised asjad olid minu vastutada ja muidugi sain hakkama (on ju võimalik appi kutsuda elektrikud ja torumehed ja minna jalgrattaremonditöökotta jne) – aga ma absoluutselt ei igatse seda vastutust (ega isegi teadmist, kuhu torustikus paigaldada muhviga poogen või kuidas rattal välja lüüa keskjooksu :) endale tagasi.
Ja selles mõttes on meie abielu küll ebavõrdne, et mina pole vastukaaluks saanud vabastada oma meest ühestki suuremast “naistetööst”… sest neid ju tänapäeval ei olegi. Ja tõepoolest saavad mehed väga edukalt hakkama tänapäevase pesupesemise, söögitegemise, tolmuimemise jms-ga (osad ainult ei taha, arvan ma). Meie peres on vist ainult triikimine asi, mille olen mehelt puhtalt endale võtnud – aga vastupidiselt minu ja elektritööde suhtele saaks tema triikimisega ka ise edukalt toime. Või kasutaks Triikimiskeskuse teenuseid :)
Nii et oma näite varal ma ütlen küll, et mees saab naistetöödega tänapäeval paremini hakkama kui naine meestetöödega. Vanasti oli ilmselt tõesti meestel raskem kodus möllata, kui meenutada seda muinas- või mõistujuttu, kuidas mees ja naine päevaks tööd vahetasid ning mees miljonis koduaskelduses totaalselt läbi kukkus…
Kaja – respektiga – ka sina oled stereotüübist väga erinev naisterahvas. Hakkamasaav.
Ma ei taha tegelt öelda, et pk kanad ei saa elus hakkama, saavad küll. A nad teevad seda palju patriarhaalsemal kombel kui blogivate feminististide arust mõistlik on. Sellegipoolest on kanad maailmas enamuses ja blogivad feministid vähemuses.
CV, jaa, pk maailm eksisteerib. täiega.
mina ka ei ühenda ise elektrit ega remondi jalgratast. ei oska lihtsalt. aga ma arvan, et see mitteoskamine ei tule mitte sellest, et olen emakaga sündinud (nagu Nirti ütles), vaid sellest, et ma pole seda selgeks õppinud:) ja ei hakka õppima ka, sest ennast tundes ma tean, et ma ei viitsiks seda teha nagunii. kui sellised asjad tahavad tegemist ja kui läheduses pole vabatahtlikke, ostan teenuse sisse.
see ei kehti mitte ainult elektritööde ega rattaremondi kohta – samamoodi ma ei oska ega viitsi õmmelda, varbaküüsi lakkida ega aknaid pesta. kas see teeb neist meestetööd?;)
ja täiesti nõus Kajaga, et mina ka ei igatse seda vastutust. kui ma kunagi peaks mehele minema, siis loodan, et see õnnelik härra kas armastab koristada või viitsib ise meile koristaja sebida, sest pagana raske on seda leida!
kitty – võta kaja mees?
… /facepalm
Oi, Nirti loeb Perekooli ja koguni lingib seda!
/icitab tükk aega õnnelikult pihku/
eh, sealkandis on selliseid lollakaid mõtteavaldusi pidevalt, neiu
nimi.required
16. juuni 2011 at 10:17
on lollakas. mutrivõti on mul suht regulaarselt käes, lume lükkasin tänavu katuselt ükspäinis alla, kraavi kaevamine pole probleem, dumbuser pole ka mina, triikrauda olen parandanud… ja ma ei ole erand. Issand, ma saan aru. et perekoolis on sellised lollakad, kes elementaarsete asjade tegemise oskust erandlikuks peavad, aga siin…
/pööritab tükk aega silmi/
Ma ei viitsinud üldse Perekooli lingile klikkida ja ma olen ilgelt väsinud ka, aga kas keegi tõesti ei juhtinud kommentaarides tähelepanu sellele, et ILGE KEPP on neid polte lahti saada, millega rehv on auto küljes kinni? Mul näiteks jäi viimati lihtsalt jõust puudu ja kuigi, okei, ma tavaolukorras olen tugev naine, siis praegu võiks süüdistada after birth jõunappust, AGA ka appi kutsutud Naabrimees pidi tükk aega hüppama võtme peal, et üldse midagi nihkuks. Ma ei ütleks, et see on just MEESTEtöö, aga meestel tuleb füüsilisest eripärast tulenevalt nende poltide lahtisaamine paremini välja… Nii et mingid soospetsiifilised tööd vist on tõesti olemas, või õigemini – mitte soospetsiifika just, aga kuna teatud omadused kipuvad olema meestel (nt jõud konkreetse näite puhul), siis… keskmiste-meeste-omaduste-spetsiifilised?
Üldiselt aga, jah, olen nõus kittyga, et elektriasju ei jaga ma sellepärast, et ma pole seda endale selgeks teinud,m mitte sellepärast, et mul emakas on. Ja kui vaja, kutsun elektrikupaberitega Maali ja tema roosa tööriistakohvri koju külla. Nii et jah…
füüsilisest eripärast tingituna tulevad meestel päris paljud asjad paremini välja kui naistel, aga see ei tähenda, et naised nende asjadega üldse hakkama ei saaks… Puude langetamine õiges suunas mootorsaagi kasutades näiteks nõuab natuke eriteadmisi, aga mitte kuigi palju füüsilisi eripärasid. Samamoodi arvuti- ja elektriasjandus ei nõua ju mitte mingeid füüsilisi eripärasid. Lihtsalt oskusi.
Ok, pikem elektrik ei vaja juhtmete paigaldamiseks treppredelit, ent treppredelid on sellest hoolimata olemas.
Äh, kaasaegsel autol tõeline mees ise pirni ei vaheta, sest selleks tuleb pool autot lahti lammutada. See on puhtalt naistetöö või töökoja rida.
igasuguste hakkamasaamiste juures mängib väga olulist rolli loomulikult ka inimese motiveeritus, huvi asja vastu. Motiveeritus aga ei sõltu niivõrd geenidest kuivõrd hoiakutest ja see omandatakse tihti eeskuju najal. Õpitud abitus on kole asi mõlema soo juures…
Oo, kui hea igihaljas teema, selle üle võib ju lõpmatuseni arutleda : )
Kahjuks aga pole võimalik sel teemal mingeid lihtsaid mustvalgeid skeeme välja pakkuda. Nagu ka naissoo jagamine “blogivateks feministideks” ja “perekooli kanadeks” on rumal ja stereotüübistav, ehkki esimesele kategooriale võib see jaotus esmapilgul kohmaka meelitusena tunduda.
Mina isiklikult olen näinud peret, kus meeste-ja naistetöödel tehti väga ranget vahet. Absoluutselt kõik tööd olidki naistetööd ja kogu lugu. Perekonna meesliige (pere koosnes emast ja pojast) tegi ainult meestetöid. Aga meestetöid ei olnud kunagi, sest ka telekaparandus ja korstnapühkimine, rääkimata torude vahetamisest, olid naistetöödeks kuulutatud.
Üldiselt, ma võin iga kell anda au inimestele, kes teevad töid, mida mina teha ei oska, ei jaksa või ei viitsi, soost sõltumata. Ma seda linki avada ei viitsinud, aga minu jaoks jäi pealkirjast kõlama mõte, et kaasinimesi võiks nende töö eest tõepoolest rohkem tunnustada. Meestele ju meeldib, kui neid kiidetakse ; ) ahjaa, naistele tegelikult ka…
Icc…..
Mulle tuleb see vana anekdoot meelde. Ega ta NIIvaga teemasse ei haaku, aga miskiparast tekkis mul seos.
Tytar: Ema, mine kysi isa kaest mulle raha!
Ema: Oled juba peaaegu taiskasvanu, pead iseseisvam olema! Mine aga kysi ise.