Hmm.
Kas ma olen ainus inimene, kes vannist või duši alt tulles ennast hoolikalt vahust puhtaks peseb, kontrollides naha puhtust selle järgi, et kas nahk ikka krudiseb käe all? Ma olen korduvalt filmides ja sarjades näinud, et inimene tõuseb vannist, ise paksu vahukihiga kaetud ning lihtsalt tõmbab end rätikuga üle ja paneb riidesse. Kas see on mingi levinud komme nn. väljamaal? Kas nahk rõvedaks ei jää? Nt. õliseks või kleepuvaks või ligaseks või…? Vaatan närvide rahustuseks Nip/Tucki (mulle meeldib selle grotesksus) ja jälle – väike tüdruk tuli vahuvannist, paksult vahuga kaetud ning keerati räti sisse. Vahusena. Mingi kehakreem-vaht? Peabki peale jääma?
Tüdruk ennast räti sisse keeramas.
Te pole seda filmides-sarjades märganud? Et vahused inimesed kuivatavad end rätikuga kiirelt üle ja panevad riidesse? Miks nii tehakse? Ma saan aru, et siivsuse tõttu tehakse seda naljakat “Me just rautasime rajult öö otsa igasse auku, aga hambaid pesema lähen ma suure teki sisse mähituna”, aga vaht…?
Kusjuures, hügieeni teemadel, kas te pole märganud, et filmides inimesed peale hammaste pesu ei loputa tihti hoolikalt suud pastast puhtaks, vaid lihtsalt sülitavad korra kuivalt kraanikaussi ja lahkuvad tegevuskohalt, suu ilmselt ikka pastane seest?
Rubriigist “Eksistentsiaalseid küsimusi Nirtilt”
N.
Küsin vastu: mitmes hambapastareklaamis näidatakse inimesi selle suurepärase reklaamitava pastaga pesemas?
Eks ole, kõik teevad kuivtrenni.
Ma usun, et pigem on filmides tõesti see kohutav siivsuse probleem… kuigi mine tea, äkki oledki avastanud põhjuse, miks Meerikamaal kõik nii allergilised on :P
Olen jah märganud ja nõme on see ka. Ilmselt peetakse loputamisstseene igavaiks, utilitarseiks ja ebaseksikaiks, või siis peab vaht katma ebasündsaks peetavaid kehaosi, nii, et kõike muud oleks võimalik näidata ja sellega täiesti üheselt mõista anda, et inimene on vahu all alassshhti! Võimalik, et seebivaht on uus sekspesu. Ühtaegu siivus ja porr.
Jah, ja filmides nad, ükspuha, kui rajult ka ühine öö möödus, on hommikul (ning ka öiste Südamlike või Tõsiste Kõneluste ajal) kenasti pesuväel, naisel korrektsed tugikaartega rinnahoidjad ja puha. Ok, paremates filmides rõivastub naine mehe triiksärki.
Ma pole spetsiaalselt selle pilguga reklaame vaadanud, a kurjad keeled räägivad, et areneneuimais riikides ei loputata vahutavat nõudepesuvahendit nõudelt ka maha vaid vahused taldrikud pannakse kohe restile.
Ma olen seda väga lähedalt näinud, kuidas paksult Fairy-vahuga koos potid-pannid restile pannakse. Iiiik.
Tavaliselt Sa ilmselt sellistel lehtedel ei surfa, aga selle artikli kolmas punkt vastab Sinu sissekande viimases lõigus esitatud küsimusele.
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/seitse-igapaevast-harjumust-mis-voivad-su-tervise-havitada.d?id=44771805&l=fplead
Äkki filmides on see, et iga sekund on arvel. Noh nagu filmitegija perspektiivist, et materjal peab mingi ajaühiku hulka mahtuma. Aga mingil põhjusel on vaja näidata vanni ja sealt väljatulekut. Siis jäetakse see väljatulek sümboolseks?
“Nägemist” ka ju keegi telefonis ei ütle, pannakse lihtsalt toru hargile / vajutatakse kõne kinni. Ajavõit!
Samas, filmid ongi ju filmid, mitte dokumentaalid. Miks seal realistlikkust taga ajada? Film on unenägu.
No see on ikka mingi filmivärk. Ikka peale vahuvanni pesen end duši all üle. Mulistada suudan muidugi sageli nii kaua ka et enamus vahtu on ära hajunud selleks ajaks. Vannivaht on ju pmst samadest asjadest mis dušigeel… Ja nõude vahuseks jätmine on iu. Ma võin end detergendiga määrida (ehm, vannivaht, seep, pesugeel vms) aga sisse süüa seda küll ei tasu.
Jaa, ma olen ka seda näinud, kuidas Saksamaal pandi nõudepesuvahendist tilkuvad nõud otse restile kuivama. Kui ma selle kohta küsisin, siis nad ütlesid, et hoiavad sellega vett kokku ja et “see on ju ainult nõudepesuvahend, ei ole see meile siiani midagi teinud.” Ühest küljest nagu eluterve suhtumine, teisest küljest ikka õõvastav küll.
Nõudepesuvahendi pealejätmise osas – jäkk.
Aga hambapasta…ma olen nagu kuulnud, et ongi kasulikum kui ei loputa?
Minu jaoks oli kummaline stseen mdu superheas filmis “Brokebacki mägi”, üsna alguses, kus 1 kuttidest (ei mäleta, kumb) pärast habemeajamist vahu näo pealt lihtsalt rätikuga ära pühkis. Mdgi võis see olla loogiline – kuivõrd ta autopeeglisse vdtes habet ajas ning kussee vesi seal auto kõrval. Aga kummastav ikkagi, ma’i saa sellest seniajani üle.
kusjuures! ma usun praeguseni, et mehed pühivadki habemeajamisvahu rätikusse… nonii, keegi peab selle eest nüüd vastust andma, lähen küsin mehelt, kuidas sellega õige on.
mees eitab kõike. kahtlustan, et ta on valelik.
Olen ka märganud, et vahusena hommikumantlisse ja kõik. Sama habemega. Aga hammaste pesu kohta, see peakski kusjuures kasulikum olema, kui jätad hambad loputamata. Kuskilt lugesin kunagi ammu, allikat ei mäleta.
Mind ajab hambapasta maitse igastahes natuke oksele, ma arvasin, et teisi inimesi ka. Olen alati väga hoolikalt suud loputanud.
Ja kui habemeajamisvaht rätikusse pühkida, siis tuleks iga päev näorätikut pesta? Sest see vaht jääb ju rätikusse ja rätt ligaseks.
Pardel on sellistel keskklassi Alma teenistujatel habeme ajamiseks. Probleem: kratsib.
Aga ajal, kui ma kraapisin zhiletiga oma karvkudet, siis mina küll pesin lõua ilusti puhtaks. Zhiletid said aga juba kuu ajaga nüriks, aasta järel pidi uue paki ostma. (NL aeg). Praegused ühekordsed – seda luksust ei kannata Alma teenistuja palk välja.
Hambapasta loputage aga ära. Selle sees Fluor ei ole üldse hea asi, kantserogeen, neurotoksiin ja elu lõpus kontidesse ladestunult tekitab igasugu hädasid, tn. osteoporoosi, muidu aga hoopis, vähemalt ülearustest kogustes, lagundab hambaid. Keda huvitab, lugege hiinlaste töid laste intelligentsuse ja vee fluorisisalduse seostest.
Lisaks kõigele meie kraanivesi enamasti sisaldab seda värki rohkemgi kui isegi ametlikult vaja (Tartu). Tegelikult EI OLE ÜLDSE SEDA SODI VAJA.
On pastasid, mis sellest patust vabad (ja muid patte täis aetud tn.)
Tegelikult peale II Ms oli vaja fluorijääke kuhugi panna ja need saastasid ikka keskkonda. Kui nüüd tekitati kuvand positiivsest fluorist, sai probleemist lahti. Seda sodi läheb endiselt vaja Uraani rikastamiseks, meie ülihea ja keskonnasõbraliku TUUMATEHNOOOGIA tarbeks.
Sellest see kõik jutt laste hammaste hoolduse vajadusest.
Keemikule peaks Fluori ohtlikkus olemas selge juba tema asendi tõttu perioodillisustabelis.
Jah, kõik tähelepanekud õiged.
Aga need ameeriklased, näiteks, võiksidki vett kokku hoida, priiskajad nagu nad muidu on. Nende laibad juba ammu ei mädane ja mitte selle kilekihi tõttu, mis nende keha katavad.
Teisalt, selliste kommete tõttu tuleb tõesti rätikuid tihedamini pesta — on see siis ikka vee kokkuhoid enam?
Mul on kogu aeg olnud samad küsimused! Mis mõttes ronid vahusena vannist välja? Äkki hõõruks kätepesu asemel ka lihtsalt käed seebiga sisse?
Nõude lohakat loputamist nägin esimest korda päriselus alles hiljuti. Pidin peaaegu õiendama, et kuule, see kauss jäi sul loputamata, aga sain viimasel hetkel suu kinni – noh et seal vist nii käibki, et loputata nii, nagu mina harjunud.
Keegi mu tuttav nägi samuti, kuidas sakslased panid loputamata taldrikud restile kuivama, kah selle argumendiga, et hoiavad vett kokku. Pagan, kui nii suur kokkuhoidmise valu on, pesku siis kohe ilma nõudepesuvahendita lihtsalt sooja vee nirekesega kraani all.
Ühtlasi pesevad mõned sakslased poest ostetud puuvilju nõudepesuvahendiga, sest kardavad pestitsiide sisse süüa, aga nõudepesuvahendi söömist ei karda.
A mis ameeriklaste pesupesemiskommetesse puutub – ma olen sealmail elanute memuaaridest aru saanud, et puhtad teksased lähevad hommikul jalga ja õhtul visatakse pesumasinasse ja nii igasuguse pesuga. Ühtegi riiet ei kanta kaks korda järjest ilma vahepeal pesemata. Sellest võiks järeldada, et näorätikuga läheb samamoodi.
a mina võiks küll vannist tõusta ja ennast ära kuivatada, selle poolest, et ma ei riskiks nagunii mingit vahtu sinna ajada, mul hakkab igasugustest dušigeelidest ja seepidest tunne, et nahk kukub seljast ära. Ai, nüüd tuli meelde, et selle oma sodi, mis vannis seljast maha koorub, peaks ikka maha loputama. See paljastas nüüd fakti, et ega ma eriti vannis käi.
Mu rootslannast sõbratar soovitas mul tungivalt nõude viimasesse loputusvette pesuvahendit panna. See hoidvat nõud pikemalt pisikutes eemal. Et nii ollagi need pesuvahendid tehtud. Mina seda ei usu ja loputan ikka oma nõud puhtaks. No äkki on nende vannivahtudega sama lugu.
Minu jaoks – kui nahk, käed, sööginõud jne ei “krudise”, siis on asi Must ja vajab veel loputamist. Nõudepesuvahendit võivad jobud sisse süüa, kui isu on. Mulle Fairy ei maitse.
Nõude loputamisega on Kesk-Euroopas jah väga kurvad lood. Ma ühel belglasel palusin siis seda nõudepesuvahendit lonksu võtta kui see ohutu on. Millegi pärast ta ei soovinud seda teha, aga nõude külge kuivanuna sööb vabalt. Kummalised inimesed. Vahest tekib tunne, et ega oma pead üldse ei kasutata. Tehaksegi nii nagu telekas on näidatud.
Mul on küll mingi ökonõudepesuvahend, mitte Fairy, aga ma ei tahaks sellest ka lonksu võtta. Pesupulbrist ju ka putru ei keedaks.
Mjaa, mäletan, kuidas keegi rääkis mulle, kuidas Fairy on hirmus hea orgaaniliste asjade lahustaja ja kuidas otse loomulikult lahustab ta ka sama hästi ka inimese seedetrakti pluss muud vahvad kõrvalmõjud, seejärel mainis mingit katset, mida üks ta sõber teinud oli, mõõtes, mitu korda peab taldrikut loputama, et Fairy kontsentratsioon seal mittekahjulik oleks. Oli vist päris kena number.
Aga see vannivaht hakkas mind ka nüüd müstifitseerima. Mispärast nad niiviisi teevad? Ons see äkki kuidagi hea? Või on see mingisugune kultuurispetsiifiline nähtus?
Kusjuures ma alles paar päeva tagasi lugesin, et hambapastat ei tohiks maha loputada. Kogu üldine teema oli vist, et esmalt pesta enne sööki (ma loodan, et selle ikka tohib maha loputada, muidu oleks rõve), seejärel pärast sööki loputada suuveega ja õhtul enne magamaminekut pesta ja pärast seda suud mitte loputada, sest nii kaitseb pasta hambaid kauem.
Kusjuures kuskil soovitati kasutada hambapastat, mis sisaldab fluoriidi (ma ei ole kunagi kindel, kas ma tõlgin neid asju õigesti, fluor noh) ja siis mitte loputada – mis on suht wtf, sest on ju tõestatud, et see on suures koguses kahjulik ja mitte ainult hammastele, vaid ka ajurakkudele jms.