Mõnikord ma tunnen end päris targana, mis sest, et kanjid ei jää pähe ja grammatika lonkab kahte jalga. Näiteks see pantvangivideo, mis hiljuti YouTube’i lekkis. Ma ei hakka pikemalt peatuma asjaolul, et see on väga õudne, ma nägin täna isegi oma järjekordse 18-tunnise unemaratoni jooksul klippi, kus ma uuesti seda vaatasin ja miskipärast olid seal kõik mu viis kursavenda (ma nimetan “oma kursaks” meie jaapani keele rühma) ja ma märatsesin tükk aega, üritasin Paetile helistada ja unenägu lõppes nii, et ma hakkasin sinnapoole hääletama, nuga taskus ja Glock 21 kotipõhja peidetud. Ma lugesin (ja loen ka edaspidi) kõik artiklid ja ka kommentaarid läbi ning mul tekkis (sarnaselt Rentsile, kes mulle ka seda mainis), et keskmine lugeja vist ikka väga tark ei ole. Näiteks kommenteeriti, et küll on halb inglise keel meestel – no see on ju 10-aastaselegi selge, et ega neil seal midagi suvalist ei lasta inglise keeles plärada, ikka on tekst ette antud ja kuna sealkandis inglise keele oskusega on nagu ta on, valdavalt, siis loogiline, et tekivad laused nagu “We please you”. Samasse valdkonda kuulub ka inimeste imestus, et “Aga miks mehed EV poole ei pöördunud…?”… Ja kes üldse tuleb selle peale, et sellise video puhul hakata vinguma inglise keele üle?! Mis toimub nende inimeste peakestes? Kui enda poeg seal videos oleks, kas siis soiuks ka kommentaariumis, et issand, issand, sai poega koolitatud ja kasvatatud ja nüüd teeb mulle pantvangivideos häbi…? Ja siis mingid eksperdid a la Anvelt esinesid tõeliselt põhjapanevate analüüsidega, et “Ilmselt on video tehtud peale meeste kinnivõtmist, sest üks on veel kiilas ja habemed trimmitud”. Andke andeks, seda oleks osanud minagi öelda.
/…/
Ma olen natside kuritegude kohta lugenud ilmselt kordades rohkem kui keskmine inimene (igasugused võikused on mu erihuvi ja spetsialiteet), aga selle käigus olen ma lugenud ka üksikute asjade kohta, mis, uskuge või mitte, natsid hästi tegid. Näiteks keelustati natside valitsemise ajal vivisektsioon. Nad olid üks esimesi valitsusi, kes seda (alles!) aastal 1933 tegid, kuigi selle suunas hakati juba 20ndatel liigutusi tegema.
Mis asi on vivisektsioon? Siinkohal tuleb muidugi mainida, et ega koonduslaagritele see ei laienenud… Hitler ja Göring olid küll suured loomasõbrad ja loomakaitseaktivistid ning andsid suure panuse ka liikide säilitamisele, kuid kui nii võib öelda, siis inimestele see ei laienenud… Koonduslaagrites lõiguti ja hakiti teadvusel inimesi suure usinusega. Mis omakorda viib selleni, et totaalne eetikapuudus natside ajal viis meditsiiniliste avastusteni, mis on tänapäevalgi kasutusel, näiteks külmunud inimeste elustamine ja soojendamine
Koonduslaagrid asusid muide ka Eestimaa pinnal, eestlastest komandantide juhtimisel. Artikkel selle kohta. “Ekstsesside vältimiseks hoiduti perekondade lahutamistest, seetõttu saadeti hukkamisele ka väikelastega perekonnad, kelle kasutamine tööjõuna olnuks ebamugav.”
Vist isegi rohkem kui natside kohta olen ma lugenud “üksus 731” tegemiste kohta, sest see ühendab mu huvi võikuste ja Jaapani vastu… Selle raames tehti ka igasuguseid “põnevaid” asju. Jälle huvitav, et kui natsikuritegude kohta keskmine inimene ikka ühtteist teab (kuigi ma just vaatasin YouTubest videot, kus Viru keskuses inimeste käest küsiti maailmakaardi ees, et kus Eesti on ja enamik paigutas Eesti kuskile Taani või Albaania juurde, lisaks asub eestlaste arvates Lõuna-Ameerika Gröönimaal ja Euroopa laiub Kesk-Aasia steppides), aga Jaapanit käsitletakse 20. sajandi olude ohvrina (tuumapommide tõttu muidugi) pea ühehäälselt.
Tegelikult olid Jaapani vägede tehtud võikused tõeliselt rafineeritud aasiapäraselt filigraansed võikused. Kui keskajal tõmmati Euroopas inimesi rattale ja põletati, siis näiteks keskaegses Hiinas oli levinud inimeste kehaõõnsustesse sulatina valamine. Ma lugesin seda lapsena mingist raamatust, mis käsitles vist naisi Hiina troonil. Et naised olid palju sadistlikumad kui mehed, eriti teiste (ilusate) naiste vastu. Minu meelest seal (või mingis teises raamatus) oli ka episood, et üks võimulolev naine sai väga tigedaks ühe teise ilusa naise suhtes, lasi sellel siis silmad välja torkida, sidus naise kinni ja lasi avalikult hobuse poolt vägistada & siis saadud vigastusesse aeglasselt surra. Aasiapärane. Aga siis tehti igal pool huvitavaid asju, Kreekas leiutati näiteks pronkspull, st. seest õõnes metallist pull, kelle sisse topiti inimene ja siis tehti pulli alla tuli, inimene küpses selles ahjus elusalt ning ta karjed väljusid pulli suu kaudu. Üksus 731 töötas aastakümneid ja selle kohta leidub internetis väga palju materjali, alustuseks näiteks see artikkel.
Ma nägin igasuguseid huvitavaid unenägusid, sealt ka mõttelend, aga unenägusid, mida ma siia ümber kirjutama hakkama ei hakka praegu, inimestel hakkab halb äkki.
N.
See kaardiga klipp tõi peaaegu pisara silma. Ma olen alati arvanud, et ma olen geographically challenged, aga ilmselgelt võiks ma hoopis olümpiaadile minna… Siin ei ole vaja mingeid koonduslaagreid ja surnukspiinamisi, meie rahvas tõmbab endale vee väga edukalt ise peale.
Ma tean, et ilgelt tüütu on, kui räägid pika eepose maha ja see, mis inimestele silma jääb on mingisugune suvaline kõrvalmärkus, mis absull mitte teemasse ei puutu, aga vähemalt mõne tegelase puhul sealt maailmakaardi-videolt tekkis mul kahtlus, et nad ironiseerivad.
Noh, kui sult tuldaks tänaval küsima, et kuulge, kas teie usute, kas maakera on ümmargune, kas sul ei tekiks kiusatust irooniline olla?
See loomade poolt vägistada laskmine ei ole tingimata aasiapärane. Vikerkaares oli kunagi pikem artikkel Rooma etenduskultuurist, kus kirjutati, et üks naiskurjategijate karistamise mooduseid oli lasta neil esineda nt Pasiphae müüdi etendamisel naispeaosas, kus pulli rollis esines pull.
See on see, kui keskenduda aasiale ja muu kõrvale jätta. Tekib ühekülgne pilt.
Aga no ma mängisin lapsepõlves Barbiega ka, ega mult polegi midagi arukat loota, prostituut valmis.
See on see, kui uuritakse liiga palju ajalugu, näiteks perioodi Vene ajaloost, kus valitsesid naised.
Mis sai sellest laudsepast, kelle pukk koormustele
vastu ei pidanud ja kelle hooletuse tõttu armasatud keisrinna oma elu pidi andma, ei ole õnnestunud välja selgitada.
Üksus 731-st on ka film. Torrentina saadaval.
Korralikes ülikondades ilusas valguses ülesvõetud soliidsed vanemad härrasmehed räägivad sellest kuidas nad inimesi piinasid.
Rõve. Peale mõne minuti keskkohast pole ma veel seda vaadata suutnud. Sulle peaks järelikult meeldima, saad rafineeritud idale lisamaterjali :-)
“Philosophy of a Knife” mõtled? Ja “Men Behind The Sun” jne? Nähtud.
Mul oli kunagi ajalooõpetaja, kes ei pidanud paljuks detailidesse laskuda ja üldse filosofeerida, siis me rääkisime muuhulgas ka (natsi)sõjakuritegudest, st. tema rääkis ja mina vahtisin talle suhu. Rääkis, et kriisiolukorras kaobki inimesel mingisugune sisemine eetika ära, kaugele ära ja inimesed, kes sõjarindelt tormavad oma naiste-laste juurde (parimates “Soldier returns home!”-stiilis plakatite vaimus) ja pisarad silmis neid oimetuks musitavad ja kallistavad, poseerivad võibolla ainult päevi või nädalaid enne seda enda poolt hukatud laibakuhila kõrval, rõõmsalt mõnda äralõigatud pead juustest kinni hoides ja kaamerasse poseerides ja naeratades. Taolisi pilte leiti inimeste juurest.
Ja siis ongi… Kenad lipsustatud ja raseeritud härrasmehed räägivad malbe häälega, et nojah, me lõikasime nende munandeid küljest küünetangidega ja lasime neil surnuks külmuda.
Umbes nagu Vietnami sõjas osalenud mingid mehed kaevati sõjakohtusse ja nad seletasid süütute nägudega, miks nad imikuid kandvaid ja neist eemale jooksvaid naisi maha lasid: “A me mõtlesime, et äkki on imikute mähkmete vahele granaat peidetud ja nad hakkavad lapsi meie suunas viskama” vms.
(-_-)’
Seda ilmestab suht hästi Stanford Prison Experiment, ma arvan. Inimesed, kes oma loomulikust keskkonnast eemale kistakse kriisisituatsiooni, see muutub võibolla tundmatuseni.
http://listverse.com/2008/03/14/top-10-evil-human-experiments/
Ja ikkagi pidanuks see ajalooõpetaja enne oma etteastet noorte jüngrite ees lugema ette traditsioonilise lõigu suitsupaki pealt: see minu tänane ettaste kahjustab teie vaimset tervist. Võib olla koguni tapab. Näiteks kõik see holocash peaks olema varustatud sellekohase sildiga.
See 1 % kriminaale, kes on võimul ja kes laamendab ka sõja ajal, nende alluvuses ja sõjasulasena või propagandasulasena võib olla on vajalik seda kõike teada, et oma elukest hoida ja mugvandada, aga siin võiks pidada piiri.
Kuidas see teadmine pronkshärjast mul aitab olla parem inimene. Et ma nüüdsest peale kardan ja värisen? Et ma tean, mis juhtub, kui ma olen vait?
Ma ikkagi kardan, et keldripervedid on okupeerinud meie ühiskonnas koguni kultuuriteadvuse ja see on äämiselt ebameeldiv ja ohtlik. Näiteks Eco Ilu ja inetuse ajalugu sirvides, seda läbi ma ei olegi suutunud lugeda ei suuda ära imestada, kuidas inimene, haritud, professor ei suuda eristada ilu ja inetust ja koguni arvab, et nii peab olema.
See on see, kui puudub muusikaline kuulmine, ma mõtlen laiemas mõttes, see toonipidamine ei olegi siin nii tähtis.
Tegelikult mõtlesin ma “Japanese Devils”, seal lavastusi pole nagu neis teistes, on vaid kliiniline intervjuuvormis dokkfilm. Vastuolu vormi ja sisu vahel eriliselt õõvastavalt mõjus tõesti.
Üks neist rääkis ühest piinatavast justkui erieksemplarist, kohati jäi pilk unistavalt kuhugile kõrgustesse vaatama ja siis rääkis lõbustatud toonil, et vot see oli ikka tegelane küll, mida kõike me tegime aga tema ei murdunud. Sealjuures polnud tegemist respektiga vaid just lõbustatusega. Ei mingit kahetsust, kaastunnet vms.
Japanese Devils… Nimi on kuskilt tuttav, aga pole vaadanud. Panen tõmbama, jagan muljeid ka.
ma pakuks, et teadmine pronkshärjast võib olla sel moel kasulik, et mul tekiks selle meelelahutuse leiutaja näol negatiivne näide, kelleks ma ise ei taha saada – ühtlasi meeldetuletus, milliseks koletiseks ma võin saada, kui ma endal silma peal ei hoia. Võib-olla päris väikestele lastele jah ei tasu näidata, neile võib segaseks jääda, kas see pidi nüüd lahe olema või hoopis vastik.
Aga selle iseenda tumedama poole meeldetuletuse koha pealt on eriti õpetlik kõik see materjal, kus mul on võimalik ennast just kurja, vägivaldse tegelasega võrrelda ja samastada. Et tegelikult on see julmus ka minu sees olemas.
Sekeldaja – probleem ongi selles, et neid, kes on võimelised teisi piinama, pole teps mitte 1%. Lisaks vanglaeksperimendile tehti vanal heal ajal, kui eetikakomisjone veel polnud, igasuguseid huvitavaid katseid. Soovitan tungivalt vaadata Philip Zimbardo (vanglaeksperimendi juhataja) esinemist teemal Why ordinary people do evil… or do good”.
Põhimõtteliselt ongi nii, et kui autoriteetne figuur annab korralduse ja ise tagajärgede eest vastutama ei pea, teeb valdav enamus täiesti normaalseid inimesi just seda, mida kästakse. Aga vaadake parem seda videot ja las tark onu Zimbardo selgitab ise.
P.S. Seal on paar koledat kaadrit ka vahel, ta toob näiteks Guantanamo ja Abu Ghraibi juhtumeid. Enne neid pilte on hoiatus ka, saab soovi korral silmad kinni panna.
Zimbardo väidetavalt sai idee oma vanglaeksperimendiks sellest eksperimendist: http://en.wikipedia.org/wiki/Milgram_experiment
Jah, ta räägib ju sealsamas videoski Milgrami eksperimendist ka, kui ma õigesti mäletan.