.blogimeem

Posted on

1. Külastan oma blogi sagedusega ca…
Kolm korda päevas: hommikul peale ärkamist, päeval, kui midagi teha pole ja õhtul enne uinumist, peamiselt selleks, et blogida.

2. Poliitikute blogisid …

ei loe enamasti, sest olen kindlal veendumusel, et aktiivsed poliitikud ajavad oma blogides kamarajura, propagandat ja jama. Vahepeal lugesin seda “Savisaare blogi”, aga olen veendunud, et Savisaar ise seda ei kirjutanud. Miks? Ma ei tea. Savisaar tundub nii vana & pehkinud ja vanad inimesed on netiasjades suht kobad. Vaevalt, et ta nüüd mingi blogiäss oleks…
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
…kuna on ausad, siirad, vahetud ja on päevikud, mitte mingi jura. Ei loe titekakablogisid, toidublogisid, poliitblogisid, fotoblogisid, vaid ikka neid nö. igapäevablogisid.
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele.
Millistele muudele kanalitele? Milline muu kanal asendab blogi või dubleerib? Küsimus on tänu sellele vastamatu. Twitter? Andke andeks, 1-2 lauselisi “säutse” ei viitsi tõesti lugeda ja ma ei saa aru Twitteri populaarsusest. Kes rahuldub selle jamaga, mida Twitter pakub? Blogi võimaldab rääkida pikalt, sisukalt, põhjalikult, avaralt… In comparison, Twitter seems retarded.
5. Sol-i lisatud küsimus: Miks internetisuhtluses solvuvad inimesed palju kergemini, kui IRL suheldes?
Sest internetisuhtluses kiputakse olema vahetumad ja ausamad kui reaalses suhtumises. Ma ei tea miks, aga IRL-suhtluses oleme me ikka rohkem kammitsetud juba lapsena sissepekstud viisakusreeglitesse ning kuningas pole paljas. Internetis julgetakse rohkem välja öelda, et “Sina oled nõme, sul puudub elementaarne lastetuba, su põhimõtted on tegelikult põhimõttelagedus ja sa ajad juttu, millele mul isiklikult oleks eriti piinlik enda nime alla kirjutada.” No ja siis inimesed solvuvadki, sest kes kurat tahaks ikka teada saada, mida temast tegelikult mõeldakse.

6. Morgie küsimus: Millal (ja kas üldse) sina viimati netisuhtluses solvusid?

Mõned päevad tagasi kui vihjati, et ma olen odav ja müüdav inimene, kes on võimeline ainult paska kirjutama. Kusjuures solvusin mitte selle pasakirjutamise osa peale (subjektiivne), vaid selle odavuse-müüdavuse osa peale. No krt. Siis tekkis küll tahtmine märatseda ja kõigile ananass perse toppida ja räusata, et hoidke oma närused kroonid… Vt. punkti viis.

7. Lisan enda poolt küsimuse: Kui tõese pildi su blogi sinust annab ja miks sa arvad, et nihestumine tekib (kui tekib)?

 

Vastata võivad need, kes vastanud pole veel, ma tõesti pole meemi levikut jälginud.

5 thoughts on “.blogimeem”

  1. Ma täiendan oma mõttega seda netisolvumise punkti – solvutakse sageli ka sellepärast, et arvuti vahendatu ei anna edasi rääkija ilmet,kehakeelt ja intonatsiooni.
    Seetõttu ei saada sageli aru, kas oli öeldu solvanguna või lihtsalt väikse tögamisena mõeldud.

  2. Arvan vastupidist, Internetis on väga raske kellegi peale solvuda.. edukas troll on edukas.. kuigi ka irl ei ole ma väga solvumisaldis :D

  3. Mina arvan, et netisuhtluses nàidatakse solvumist rohkem vàlja, sest see on ohutum. Solvatakse ka rohkem, sest see on ka ohutum. Pàriselus vòib lihtsalt kolakat saada ja fyysiline kolakas on valus.

  4. Mina jällegi arvan, et netisuhtluses ollakse vähem ausad, rohkem näivad ja näitavad ning siit need solvumised tulevadki.
    Päris paljud on end mingil eluperioodil lõbustanud mõnes interneti suhtluskeskkonnas mitme erineva persooni mängimisega.
    Netis suheldes kaob sageli ära huumorimeel ja enseekriitika, tekib mingi imelik hasart…
    suhtlemine teiseneb üldse nii palju, et selle uurimisest võiks omaette psühholoogia haru tulla.

  5. Ma kipun arvama, et solvatakse ka rohkem just kuskil msnis, skype’is. Inimesed saavad justkui julgust juurde, arvutiekraan on ju vahel.

    Nõustun ka Siiliga, et tihtilugu ei saada pihta, mida öelda taheti.

Kommentaarid on suletud