http://www.epl.ee/artikkel/589330
Neli last ja sotsiaalkorter ja 3600 krooni, mees keskharidusega & töötu, aga emal on kunstküüned…?
Ma nüüd ei saa aru.
N.
http://www.epl.ee/artikkel/589330
Neli last ja sotsiaalkorter ja 3600 krooni, mees keskharidusega & töötu, aga emal on kunstküüned…?
Ma nüüd ei saa aru.
N.
Vägisi tahaks jälle midagi küünilist öelda, aga pole mõtet.
Lastest on kahju.
Ah, ju tal on küünetehnikust sõbranna vms.
/usub inimkonnast parimat
Mina jälle arvan, et foto on “illustreeriv”.
Võrguväljaanded ju iseäranis hiilgavad hea valiku “illustreerivate” fotodega
Issand jumal, ja käekell on ka käe peal! Täitsa lõpp. Vaesed rotid peaksid meie andmetel ju kõik kaltsudes ja näljas rentslis kükitama, vastasel juhul hoidku üldse suud kinni, eksole.
Einoh, kunstküüned kui sellised on asjad, mis nõuavad igakuist hooldust päris mitmesaja krooni ulatuses, nii et ma ei saa konna kargamisest praegu aru. Käekell võib olla varasematest, “rikkamatest” (kui nii võib öelda 4 lapsega kahetoalises elamise kohta) aegadest või kingitus, aga kunstküüned riivavad küll silma, juhul kui pilt lavastus pole.
Ma siis seletan konnale lihtsamalt: kui igakuine elamisraha 6 inimese peale on 3600 krooni ja sealt 200-300 emme kunstküünte peale hakkama pannakse ja ise sotsiaalkorteris elatakse, siis see on “kummaline”, et mitte öelda “majanduslikult mõtlematu”.
>_>
Võlast vabaks saates oli ka sarnane perekond, kus emal läks iga kolme nädala tagant küüntele 450 krooni ja keldris oli solaariumikabiin…
Prioriteedid, mis muud.
Antud pildi puhul ei saa küll keegi õelda, et kunstküüntega käsi kuuluks pereemale. See võib olla nt. ajakirjaniku käsi, aga võibolla on kogu pilt kuskilt mujalt tõmmatud.
Aga eks sotsiaaltöötajana ole hullematki nähtud. Perekonda, kes taksoga supiköögis toidu järel käis, ei ole veel üle trumbatud. Aga mitmed toetusesaajad küsisid, kuidas ma oma telefoniga üldse helistada saan, see on ju nii vana.
Ja blond proua, kes oma viimase raha eest lapsele spetsiaalset beebide pudelivett ostis.
“taksoga supiköögis toidu järel käis…”
>_>
Need küüned kargasid mulle ka esimese asjana näkku ja tekkis esimest korda elus kange tahtmine toimetusega ühendust võtta ja küsida, mis värk on. (Ootan vastust.)
Alati jääb muidugi võimalus, et selles peres ongi nii, et pere igakuises eelarves on esikohal emme küüned… no et ta saaks ilus välja näha… :D Kahtlemata leidub ka selliseid perekondi. Issanda loomaaed on ju suur.
Kuid palju usutavam, et foto on fabritseeritud. Ja kui sa sellele mõtlema hakkad, siis paratamatult küsid, kas tegemist on tõepoolest hajameelse fotograafi/kujundaga või otsustas keegi lihtsalt võigast nalja teha? Sest tähelepanematulgi inimesel ei jää need küüned tähele panemata. Ma võin vaid ette kujutada, kui paljudes kodudes loeti sel päeval lehti ja tänitati, et vaat kus vaesed alles, naine jaksab geelküüsi hooldada küll… Vaesust võrdsustakse meie ühiskonnas liiga tihti lolluse, saamatuse ja lausa idiootsuga. Pealiskaudsus ja üleolek, millega ajakirjandus tihtipeale seda kujundit võimendab, ei tee asja vaeste jaoks paremaks.
Jansa tabas naelapead.
See oli isegi foorumis teemaks, Perekoolis arutati seda teemat, nii et need emad, kes varem seda ei märganud, nüüd kindlasti märkasid.
kunstkyyned, jajahh.
kas seda loetaxe kokku, kuipalju hädas perede eelarvest läheb alko &m sõltuvusainete peale?
pakun, et väh 25%.
elan kohas, kus vaimsuse nimel väga ei pingutata. nii mõnegi issi-emme käsi sirutub kõigepäält boki vms järele, kusjuures piimatoodetest astutaxe uhkelt mööda. lapsed aga tohivad võtta tubli kimbu värvilisi välismaa keemiakomme. tundub, et vaesus on inimeste peas & ma muutun siinkohal alati rassistlikux.
Mõnuainetel on meie mail lausa pühapaiste ümber ja mitte ainult neis asotsiaalse otsa peredes
“Elu on nii raske, ma pean jooma. Väike naps teeb elu talutavaks”
”kolm bocki päevas ei tee mind veel joodikuks”
“Kõik ju joovad”
“Mis mees sina siis oled, kui üldse ei joo?”
Kuni selleni:
“Majas pole tilka viina ja sina ostad leiba!”