Monthly Archives: detsember 2010
.27 detsember
Pisinana: “Ega ma pole kehvem kui ahv, võtan kaika ja…”
Ei ole, kallis vanaema, ei ole.
/…/
Tagasi Tallinnas; pidin end ohjeldama, et mitte keset Balti jaama õhku karata, kõpsuga kontsi kokku lüüa ja hõisata. Mitte, et mujal poleks tore olnud, aga kodus on ikka hoopis teine hingamine.
Enti täiendaks seda nüüd kindlasti kuivalt, et vingugaasi on hapnikuga võrreldes märksa rohkem.
Teadlaste asi, ega nemad ilu mõista.
N.
.27 detsember
Ma vaatasin eile “Avatari”.
*õhkab*
Ma nüüd tahan seda filmi veel 3-4 korda vaadata, minna vibutrenni ja kolida Lõuna-Ameerikasse.
N.
.blogimeem
1. Külastan oma blogi sagedusega ca…
Kolm korda päevas: hommikul peale ärkamist, päeval, kui midagi teha pole ja õhtul enne uinumist, peamiselt selleks, et blogida.
2. Poliitikute blogisid …
ei loe enamasti, sest olen kindlal veendumusel, et aktiivsed poliitikud ajavad oma blogides kamarajura, propagandat ja jama. Vahepeal lugesin seda “Savisaare blogi”, aga olen veendunud, et Savisaar ise seda ei kirjutanud. Miks? Ma ei tea. Savisaar tundub nii vana & pehkinud ja vanad inimesed on netiasjades suht kobad. Vaevalt, et ta nüüd mingi blogiäss oleks…
3. Blogid, mida loen, köidavad mind, kuna…
…kuna on ausad, siirad, vahetud ja on päevikud, mitte mingi jura. Ei loe titekakablogisid, toidublogisid, poliitblogisid, fotoblogisid, vaid ikka neid nö. igapäevablogisid.
4. Blogi eelistan/ei eelista muudele kanalitele.
Millistele muudele kanalitele? Milline muu kanal asendab blogi või dubleerib? Küsimus on tänu sellele vastamatu. Twitter? Andke andeks, 1-2 lauselisi “säutse” ei viitsi tõesti lugeda ja ma ei saa aru Twitteri populaarsusest. Kes rahuldub selle jamaga, mida Twitter pakub? Blogi võimaldab rääkida pikalt, sisukalt, põhjalikult, avaralt… In comparison, Twitter seems retarded.
5. Sol-i lisatud küsimus: Miks internetisuhtluses solvuvad inimesed palju kergemini, kui IRL suheldes?
Sest internetisuhtluses kiputakse olema vahetumad ja ausamad kui reaalses suhtumises. Ma ei tea miks, aga IRL-suhtluses oleme me ikka rohkem kammitsetud juba lapsena sissepekstud viisakusreeglitesse ning kuningas pole paljas. Internetis julgetakse rohkem välja öelda, et “Sina oled nõme, sul puudub elementaarne lastetuba, su põhimõtted on tegelikult põhimõttelagedus ja sa ajad juttu, millele mul isiklikult oleks eriti piinlik enda nime alla kirjutada.” No ja siis inimesed solvuvadki, sest kes kurat tahaks ikka teada saada, mida temast tegelikult mõeldakse.
Sest internetisuhtluses kiputakse olema vahetumad ja ausamad kui reaalses suhtumises. Ma ei tea miks, aga IRL-suhtluses oleme me ikka rohkem kammitsetud juba lapsena sissepekstud viisakusreeglitesse ning kuningas pole paljas. Internetis julgetakse rohkem välja öelda, et “Sina oled nõme, sul puudub elementaarne lastetuba, su põhimõtted on tegelikult põhimõttelagedus ja sa ajad juttu, millele mul isiklikult oleks eriti piinlik enda nime alla kirjutada.” No ja siis inimesed solvuvadki, sest kes kurat tahaks ikka teada saada, mida temast tegelikult mõeldakse.
6. Morgie küsimus: Millal (ja kas üldse) sina viimati netisuhtluses solvusid?
Mõned päevad tagasi kui vihjati, et ma olen odav ja müüdav inimene, kes on võimeline ainult paska kirjutama. Kusjuures solvusin mitte selle pasakirjutamise osa peale (subjektiivne), vaid selle odavuse-müüdavuse osa peale. No krt. Siis tekkis küll tahtmine märatseda ja kõigile ananass perse toppida ja räusata, et hoidke oma närused kroonid… Vt. punkti viis.
7. Lisan enda poolt küsimuse: Kui tõese pildi su blogi sinust annab ja miks sa arvad, et nihestumine tekib (kui tekib)?
Vastata võivad need, kes vastanud pole veel, ma tõesti pole meemi levikut jälginud.
.26 detsember
*kommikujuline*
.savikast…
.20 detsember
On üks film, Secret Window, mis on mulle meelde jäänud kahe asjaga, esiteks mängis seal koleda soenguga Depp ja selle director oli Koepp, mis tundus naljaka riimina ning teiseks mulle meeldis see maja, kus Depp elas. Filmi sisust ma ei mäleta praktiliselt mitte midagi peale selle, et peategelane oli vaimuhaige kirjanik (sest hei! film põhineb ju ikkagi Kingi samanimelisel romaanil) ja seal oli vist mingi lapiline koeranäss. Nii et järelikult väga hea film olla ei saanud; hea filmiga kaasnevad mingisugusedki mälestused tegevusest.
Mul on mingid üksiku saare/üksildase metsaveere-maja unelmad ikka peal käinud aeg-ajalt. Jätame siinkohal kõrvale fakti, et ilmselt ma tormaks peale ühte ööd üksinda metsa sees ööbimist röökides lähima maantee poole, pooltühjad rahustikarbid pihku surutud, sest ma kardan pimedust ja üksindust ning eriti üksinda pimeduses viibimist, eksole. Aga ma olen oma fantaasiatele “kargud” ehitanud, sest ma saaks küll “salajase akna” kombel kuskil üksinda elada, kui ma võtaks endale näiteks suure segaverelise koera (ema poolt leonberger, isa poolt kauka + Kerberos) ja õpetaks selle tapjaks, hangiks mustalt turult endale püstoleid, revolvreid ja jahipüsse ja veedaks aega maja taga plekkpurkide pihta täpsust lastes ning hoiaks endale teadaolevates kohtades neid käepärast, hangiks endale vietnami rippkõht-sea ning õpetaks selle ka tapjaks (sildid aia küljes (“Ettevaatust! Metsik siga!”)), ümbritseks maja unenäopüüdjate ja muuga ning tassiks kõikvõimalikke preestreid ja muud spirituaalset kama majja ja maja ümbruses asuvasse metsa, et kõik kurjad vaimud saaks ikka välja aetud (mina ei usu sellesse jamasse, mu alateadvus usub öösiti varjude kõndimist nähes… >_>)
Miks ma neid mõtteid kaunil jõulu’aal üldse heietan?
Kas teil ei teki kunagi mõtet, et laseks kõik üle, põgeneks, sulguks, eralduks, kapselduks…? Eriti siis, kui miski halvasti läheb või on ebameeldivaid kokkupuuteid inimeste või ühiskonnaga või lihtsalt käivad mingid tujud peal? Mul on viimasel ajal käinud peal tujud, mida ma eile kursavennale jaapani keele tööks korrates ohates väljendasin, et “Hito ga totemo baka desu yo…”, ühesõnaga inimesed on ikka tõesti rumalad, jah… Ja selliste tujude mõjul ma enamasti kapseldun näiteks vannituppa ja loen vannis kägaras raamatut ja vähemalt teesklen, et minust paremal, vasakul, üleval ja all ei ela inimesed.
Teine viis on oodata ära see õnnis moment kui ma olen korteris täiesti üksinda, oma voodis kerra tõmbuda ja panna lapakast käima mõni YouTube selline “meditation” playlist, mis sisaldab vihma, linnulaulu, metsahelisid, merekohinat ja muid loodushääli. Vat see on ka hea eskapism, abivahenditega, aga siiski. Ma võin silmad kinni panna, kujutleda, et väljas on külma talve asemel mahe varajane juunikuu ja et ma olengi kuskil üksildases metsamajas (kus on külm ja kuum dušš, kamin, töötav pliit, töötav ahi, internet, telefon, kelder ja eelpoolnimetatud tapjaomadustega loomad + varu külm- ja tulirelvi ja tomatikastet, ube, herneid, konserve ja piisavalt sütt, et üle elada paar talve ja… Okei, see pole enam unistus, vaid shopping list).
Tänane päev oli üldjoontes tore, aga nii mõnestki asjast jäi mõru maik suhu.
Aga mul on nüüd Saatuse Silm, mida näppida. Ma olen kindel, et ükskõik kuhu ma kolin, ma võtan Silma edaspidi kaasa ja no ma tahaks näha kurja vaimu, kes julgeb Saatuse Silmale silma vaadata ja ikka üle läve astuda.
See Silm ütleb, et siin elab inimene, kellel on sõpru.
N.
.morgie, rsk
Morgie, rsk, tegi jõulud tugeva avapauguga lahti ja kinkis mulle – priske iseheegeldatud & verise ja ümmarguse, ilmselt kellegi õnnetukese pealuust väljarebitud silmamuna, mida saab tumepunast veresoont pidi üles riputada. Iiris on roheline nagu olema peabki. Mudin seda õnnelikult, seda saab ka stressipallina pruukida, kui seda pitsitada, siis see läheb eriti ahastavalt jõlli.
Miski minus kutsub inimesi mulle tegema eksootilisi kinke, muuhulgas olen ma saanud ka näiteks kotitäie valehambaid.
Riputan silma veresoontpidi selja taha riiuli külge must-roosa voodoo nuku kõrvale, siis see rihib mulle pingsalt otse kuklasse.
Saatuse silm on mu peal.
Väga vinge.
N.
.mh?
http://www.epl.ee/artikkel/589330
Neli last ja sotsiaalkorter ja 3600 krooni, mees keskharidusega & töötu, aga emal on kunstküüned…?
Ma nüüd ei saa aru.
N.
.ngh
Tarkusehammas võttis kätte ja hakkas jälle kasvama. Hommikul oli veel kõik korras, nüüd paari tunniga on lõug lõhkuma hakkanud ja kõik on paistes :S
No kena, jõuluaeg on siis sisustatud – süüa selle lõualuuga ei saa igastahes, praegu on vee neelaminegi problemaatiline. Hambaarsti pole siin mõtet soovitada, sest mis see arstki teha saaks – lõikaks igeme lõhki ja kaevuks kuskile hamba järele? See ei tundu ka kuigi rentaabel variant, sest külmavereliselt valu trotsides olen ma seda kupatust näppinud ja tundub, et kasvab enamvähem otse. Ja ma olen ju selline hambaarstipelgur, et…
Ngh.
“Lõualuu murdumine. Väga harvadel juhtudel võib tarkusehammaste eemaldamise käigus murduda lõualuu, eriti siis, kui luu on õhuke ning hambad on omavahel eriti keerukalt põimunud.”
Airaisk.
N.
