“ITLi (Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit) president Taavi Kotka pakkus tänasel konverentsil välja, et kõrghariduse poolelijätmise võiks muuta tasuliseks. Kotka arvates oleks see üks moodus, kuidas vähendada nende tudengite arvu, kes kõrgkooli pooleli jätavad. Ka Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare leidis, et selline idee vääriks arutamist.”
Hea muidugi, et Eesti meedia peab iga piiksatust ja hullumeelsust avaldamisvääriliseks. Mina leian, et selline idee ei vääri erilist arutamist. Ma arvan, et selline idee on inimvaenulik ja absurdne, arvestades, et enamik tudengeid jätab õpingud pooleli rahapuudusel või tervisehädade ilmnemisel (sageli vaimse tervise ülesütlemise korral).
Mul tekkis huvi, et mis haridus Taavi Kotkal endal on, et ta nii agaralt sõna võtab. Wikipedia andmetel: “Taavi Kotka on lõpetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning õppinud informaatikat Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.” Lõpetamise-lõpetamiste kohta ei ainsatki sõna, Wikipedia mainib enamasti inimeste haridustaseme ka kenasti ära. Panin ttu.ee otsingusse “Taavi Kotka” ja ei saanud küll ainsatki tulemust, mis viitaks, et Kotka oleks seal mõne kraadi omandanud. Google otsingud vihjasid ka ainult, et Kotka “on õppinud”, aga mitte, et Kotkal oleks mõni lõpetamist tõendav paber. Tundub, et Kotka kireb poolelijätmise trahvimisest, olles ise pooleli jätnud õpingud. Irooniline, kas pole?
Raivo Vare on muidugi teine tera. “Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magna cum laude (1980), Estonian Business Schooli magistriõppe cum laude (2003)”.
Kahju muidugi, et meedia ei pidanud vajalikuks seda teemat laiemalt avada ja pildus inimestele jälle ühe sensiatsioonilise killu hambusse, mille kallal pureda. Loogiline, et rahvas läheb sellise asja peale pehmelt öeldes raevu. Tudengite närvidel on viimase aasta jooksul juba piisavalt tallutud, ei ole rohkem vaja. Niigi paljud tudengid käivad koolis ainult tänu vanemate toetusele, teadmata kas järgmisel semestril enam vanematel on tööd ja leiba. Idee hakata inimesi veel ekstra trahvima ebaõnne ja halvastimineku eest kõlab nagu mingi kafkalik õudusunenägu, kus sa püüad põlevast majast välja pääseda, aga iga ukse taga on uus tossu täis koridor ja pragisemine tuleb järjest lähemale.
N,
kes ilmselt viiakse ülikoolist kunagi 120 aasta pärast välja, jalad ees.
Jah, umbes täpselt sarnaseid mõtteid heietasin ka mina. Aitäh, et need kirja panid.
Eesti riik hiilgab düsfunktsionaalsusega isegi enam, kui näiteks see äravalitud riik Palestiinas. Selle riigi “piitsaks”, mis ülikooliõppe kiiret sooritust suurendab, on muidugi sõjavägi. Järeldus oleks muidugi naiste sõjaväeteeenistus, ja selle aeg võiks olla mitte 1 a, vaid vähemasti 3.
Ära küsi, mida riik võiks sinu jaoks teha, pea lõuad ja teeni edasi, see Kennedy sõnakõlks Berliinis (ja sellejärel tuimad lasud Dallases)
lehvitab igal pool.
Ära küsi nende asjade järele, mida muuta ei saa.
Hea, et üldse kooliharidust saad.
Tasulise kõrgõppega võrreldes on kõrgõppe katkestuse maksustus isegi perverssem, sest viimast on raske ette planeerida. Õpet veel kuidagi saab, kogud raha ja võtad laenu, katkestust mitte iialgi.
Kusjuures. Küsimus ajude äravoolust. Ja õppelaenu hüvitamisest. Senine süsteem, kus vähemalt oma erialal riigiametis töötavale inimesele maksti õppelaenu tagasimaksed kinni, hoidis ajusid eestis täiesti edukalt – selle hüvitamise äralõpetamine paiskab neid kindla peale senisest suurema hulga sinna, kus rohkem makstakse.
Ja president muretseb, kuidas välismaale läinud eestlasi kodumaale tagasi saada…
Oi ma ei taha praegu vihaseks saada, ma ei jaksa sellega toime tulla.
Aga väga paljude probleemide kohta räägitakse väga ammu, et nende ennetamine oleks odavam, kui tagajärgedega tegelemine.
/Tige Tudeng
Muide minu meelest on kõrgharidustee katkemine niikuinii juba rahaliste riskidega seotud.
ja vanasti, kui õppelaenu hüvitati, oligi üheks eeltingimuseks asjakohaselt lõpetatud kõrgharidus. Jätsid kooli pooleli – ei hüvitatud. Milles probleem? Miks mitte kasutada juba ennast õigustanud süsteemi?
> Selle riigi “piitsaks”, mis ülikooliõppe kiiret sooritust suurendab, on muidugi sõjavägi.
?
Noor iisraellane läheb sõjaväkke peale keskkooli, ajateenimise järel reeglina aastaks-paariks tööle ja rändama, seejärel ülikooli. Kui miski ülikooliõppe kiiret sooritust suurendab, siis tahtmatus kahekümnendate eluaastate keskel veel vanemate abist sõltuda ja end suvaliste tööotsade vahel nikastada, et õppemakse tasuda ja hinge sees hoida.
Tegelik probleem on sügavamal. Õppimise aegsed tööpakkumised ja psühholoogiline oskamatus oma isikliku eluga toime tulla on vaid pool pilti. Teine pool pilti on fenomen, millest ei ole kombeks avalikult väga palju rääkida – nimelt väga paljud üliõpilased lähevad tehnikaalasid õppima vaid seepärast, et oma mõtlemis- ka kõneaparaadi iseärasuste tõttu nad lihtsalt ei saaks humanitaari sisse. Seega – tehnika-aladel ongi pisut teistsugune seltskond.
Ka tasuks ära mainida, et Keevallik taas rektoriks saades on väljalangevuse probleemi ette võtnud. Ja see mees saab probleemist ka tegelikult aru, erinevalt ITL funktsionäärist, kes lihtsalt vahutab.
Tunguuz, sama asi käib ka teisipidi – mina õpin oma humanitaareriala, sest ma armastan seda, aga üks oluline põhjus on ka see, et ma tean, et siin saan ma keskmisest paremini hakkama, sest mu vaimsed võimed soosivad mu erialavalikut. Usun, et saaksin näiteks füüsikas samuti hakkama (vähemalt otse peale gümnaasiumit poleks mul kindlasti algebra ja kõrgema mati jms probleeme olnud) ja see eriala meeldiks mulle väga, aga ma TEAN, et seal oleksin ma keskpärane või isegi alla selle, pigem see viimane variant. Samas ei ole füüsika muidugi kunagi mu unistus olnud, aga oma osa siin mängivad ka mu mõtlemisaparaadi iseärasused.
Mul tekkis küsimus, et miks mitte ka töötuks jäämise eest trahvida.
Või auto alla jäämise eest kui ise kuidagigi ses süüdi oled.
Jah, sest riigil on ju ometigi õigustatud ootus sinu arvelt saada tulu- ja sotsiaalmaksu. Ja kui sa töötuks jääd, siis sa rikud seda ootust. Trahvida!
ääm, auto alla jäämise eest saadki trahvi, kui sul selles kohas eeskirjajärgset õigust auto ette karata ei olnud. lisaks maksad oma taskust kinni autole tekitatud kahju, kuna liikluskindlustust sul jalakäijana ju pole.