tallinnalanna, 30.09.2010 09:11
Selge see, et on tegemist Bingo Loto puhul pettusega.
Olen jälginud ja mänginud juba palju aastaid ja olen tähele pannud, et kõik pallid, mis augu kohale sattuvad ei kukku sisse. Tähendab masinas on eri suurusega pallid ja masina ava saab reguleerida see aga tähendab, et mängust jääb välja teatud hulk numbreid.Järgmine loosimine jälle reguleeritakse ava suurust.
Piisab kui pallide läbimõõt on 1mm erinev ei kukku nad enam avasse.
maakas, 30.09.2010 11:30
See lotofirma esindaja ajas seal saates küll jama, mis näitab, et ta kas meelega hämab või siis ei tunne tagamaid. Jackpottide ja muude suurte summade võitjad ei ole kohe kindlasti mingid suvalised tegelased, kes lihtsalt lõbu pärast mängivad ja lotopileteid esimeste pähe tulevate numbritega täidavad. Ega ikka ei ole küll nii, et kõik kombinatsioonid on võrdse tõenäosusega. Arvestada tuleb ka eelmistel loosimistel esinenud või mitteesinenud ehk nn. “kuumade” ja “külmade” numbritega. Üksikmängijatele käib süsteemi järgi mängimine enamasti üle jõu, sest lotopileteid tuleb osta palju. Seetõttu on suurvõitude taga 90%-l juhtudest inimeste grupp, kes kasutavad süsteemi ja mõnikord ka spetsiaalset tarkvara, et arvutada välja kõige tõenäosemad kombinatsioonid, mis järgmisel loosimisel võiksid tulla. Võiduraha jagatakse hiljem omavahel.
cat, 30.09.2010 11:51
Ostsin bingo pileteid nädala jooksul erinevatest kohtadest kuus tükki ja kõigil oli nurgas nr. 63…Pole loogiline, aga nii on. Ja pallid on kerge magnetiseerida, et siis välja loosida just need sobivad…
Aiaiai… Selliseid asju lugedes tekib tahtmine kosutava viinapitsi järele. Pallid on magnetiseeritud, 1-2mm suuremad-väiksemad, palle ei pandagi üldse masinasse, palle mõjutatakse elektromagnetkiirgusega, palle manatakse enne loosimist… “Kuuma” ja “külmad” numbrid? “Ei ole nii, et kõik kombinatsioonid on võrdse tõenäosusega!”?
Argh…
Ma võin mitte osata matemaatikat, aga tõenäosusteooriat ma tunnen. Õnneks või kahjuks. Aga mine seleta vandenõuteoreetikutele, et kui sa 100 korda viskad kulli ja kirja ja saad 100 korda reast kulli, siis tõenäosus, et sa 101ndal viskel kirja saad, on ikka 50%. Ei rohkem ega vähem.
N.
Tglt mõjutavad palle juudid & vabamüürlased ning üldse on iga loosimise tulemused juba ammuilma Euroopa Komisjonis paika pandud, aga lihtinimene on ikka see, kes lolliks jääb, kui maailma eliit tagatubis otsuseid langetab.
Kelle silmad veel ei avanenud, mõelgu sõnade “loož” & “loosimine” sarnasuse peale.
Eelnevale oli veel lisat “sarcasm out”, aga see’i tulnud läbi, sest arvuti, lollike, pidas seda tõsimeeli html-i käsuks:)
Aga vastuseks pealkirjas esitet retoorilisele küs-le: on x juba nii välja kujunenud. Mis omaxa näitab, et evolutsioon toimub täiesti juhuslikult, ei tasu selles mingit arengut näha:)
Arusaamatute (näiteks, juhuslikkusel põhinevate) nähtuste seletamise vajadus on inimestes sügaval sees. Igapäevaelus on selleks religioon, õnnetuste ja maailmavalitsemise puhul vandenõuteooriad, teaduses – näiteks “varjatud parameetrite” teooria (vt näiteks http://www.obs.ee/enn/Var_par.pdf). Ja see ei ole lollus, vastupidi… see on pigem vajadus maailm endale arusaadavaks lahti mõelda. Mis sest, et selgitused ise tundub meile teistele natuke napakas.
No ma saaks aru kui niimoodi seletataks lahti tõika, et “Miks head inimesed kannatavad?” või “Miks just heade inimestega halvad asjad juhtuvad?” või “Miks läks kana üle tee?”
Aga ajada mingit iba magnetiseeritud pallidest ja väita, et tõenäosusteooria ei kehti või õigemini kehtib mõne numbri puhul rohkem kui teise puhul… Ah… Ah ma ütlen.
Illuminaatide vandenõu :D
Njaa, huvitav, viitab sellele, et ka jalakäijad ei hukku liikluses juhuslikult, tegelikult on keegi kusagil nad selleks välja valinud (jätame jumala kõrvale :P) ning sel on põhjus.
Pimedal külateel kakerdav joodik on kindlasti surnuna ühiskonnale ja riigile kasulikum kui elusana jne.
sarcasm ei ole sellise teema juures kunagi out ;)
Kaur, mai saa su linki avada – jälle illuminatide vandenõu? Google vastas, et Vabandust! See link näib olevat aegunud.
Või on asi selles, et ma kasutan Chrome?
Head inimesed kannatavad sellepärast, et läbi aegade on enda vajaduste salgamist ja teiste vajaduste olulisemaks pidamist peetud headuse ja isetuse tunnuseks. Teatud määral head inimesed ise valivad kannatuse, sest nad ei taha enda eest seista.
Ja julge hundi rind on olenevalt ühiskonnakorrast kas rasvane või haavleid täis.
Teinekord nimetatakse inimene, kes silmnähtvalt rohkem kannatab kui samas situatsioonis mõni teine, automaatselt heaks inimeseks, sest et “hea inimene kannatab igal juhul” vms.
Hanrahan. ega see evolutsioon nüüd nii juhuslik ka ei saa olla. Vastav inimlik rumalus, mis paneb meid otsima seoseid seal, kus seoseid ei ole, on tõenäoliselt liim, mis ühiskonda koos hoiab. Inimliku massiteadvuse käigus hoiab. Ühine ebausk.
Ühine ebausk moodustab ühise märgikeele. Ühine keel liidab inimesi.
Kõigel siin ilmas on otstarve.
Ma ei saa üle ega ümber sellest, et “Ega ikka ei ole nii, et kõik kombinatsioonid on võrdse tõenäosusega”
Halasta ja hoia, vaimuga meid võia. Millised need võrdsemad siis on?
Kasiinos muide on sellised jutud igapäevased. Kes vehib ruletilaua kohal kätega, et palli KIIREGA mõjutada ei saaks, kes mängib ainult müntidega, sest “paberraha saab kontrollida”, jne. Alustama peaks sellest, et inimene, kes õnnemängust sellise südameasja teeb, ei ole päris normaalne mitmest aspektist :p
Nirti blogi on mu lingile sulu sappa pannud.
Õige on
http://www.obs.ee/enn/Var_par.pdf
Selle taga on Enn Kasaku artikkel “Varjatud parameetrite hüpotees kvantmehhaanikas”.
Kui sa seda ikka lahti ei saa (ükskõik kas siis Chrome või illuminaatide pärast), siis anna märku – see 1986. aasta “Tähetorni Kalender” on mul paberkujul alles.
Irw, palli kiirega mõjutamine. Sealt on väga väike sammuke edasi fooliumist peomütsikesega kodus teleka vaatamiseni, et valitsus ei saaks satelliitidega mõtteid lugeda.
Kui sa 100 korda münti visates järjest kulli saad, siis kas sa ei hakka kahtlustama, et äkki on mündil midagi viga, mis tavalist tõenäosusteooriat mõnevõrra moonutab? Ehk siis tihti ei kahtlustata tõenäosusteooria vastaselt vaid kahtlustataksegi, et on midagi, mis mõjutab tõenäosusi, aga mida me ei märka. Samamoodi on kasiinodes mänguautomaadid mitte etteprogrammeeritud mustritega vaid etteprogrammeeritud tõenäosustega. Kui sellel juhul on tegemist tahtliku ja inimliku mõjuga, siis võib olla ka tahtmatuid mõjusid. On väheusutav, et kõik pallid on täpselt ühesuurused ja sama rasked ning samasuguste dünaamiliste omadustega ning samuti ei alusta nad liikumist samast ruumipunktist sama impulsiga. Seega võib teoreetiliselt vabalt tekkida olukord, kus pallide tõenäosused lotosse sattuda erinevad õige pisut. See samas on midagi, mida ei ole võimalik kuidagi teoreetiliselt kontrollida (sest teoorias on kõikidel pallidel võrdne alguspunkt ja impulss ja teoorias on pallid identsed – see paraku ei kehti reaalsuses). Tuleks teha sadu tuhandeid või miljoneid katseid konkreetse masinaga ja pallikomplektiga, et teada saada, mis on nende reaalne tõenäosus. Teooria on siiski ainult reaalse maailma lihtsustatud mudel. See muidugi ei õigusta kuidagi suuremat osa sellest jampsist, mida kõikvõimalikud lotovalemdajad suust välja ajavad.
Tõenäosus, et ma saan 100 korda reast kulli, on väike, aga see ei mõjuta 101. viset. St. tõenäosusteooriaga EI ANNA tulevikku ennustada.
Nirti on üles noppinud väga valikulisi tähelepanekuid. Kui keegi saab enesele 18 piletit, kus kõikjal on märgitud number 63, on midagi väga viltu.
Kuna ma bingost tuhkagi ei tea ega tahagi teada,
siis lähtun nõukogude lotost, kus oli 49 välja ja täita tuli 6 tk. Eeldame siis modifitseeritud nõuka lotot, kus müüdi juba täidetud pileteid.
Sellise nähtuse tõenäosus oleks 1/44**18, eks bingo jaoks tuleks sama suurusjärk, kui täiteviisi genereerib arvuti ja genereerimisviis on juhuslik. Arvutage ise välja, kui palju peaks ostma keskmiselt pileteid, et saada 18 piletine komplekt sellise omadusega.
Noh, esiteks ei saa üldse kindel olla kas see päriselt juhtus või keegi lihtsalt kasutab võimalust tolmu üles keeramiseks. Teiseks, nii palju-vähe kui ma bingolaudasid näinud olen, siis seal enamik numbreid on peal, vähem jääb välja. Kolmandaks, maybe she just had shitty luck.
Seal üks kurtis ka, et kolm aastat on viking lottot mänginud iga nädal ja ei ole sentigi võitnud, no et järelikult PEAB süsteem vigane olema ja masinad kontrollitud. Ma ostsin elu esinemese viking lotto pileti ja võitsin kohe 82.-
Mis on tõenäosus, et inimene mängib 3 aastat viking lottot ja ei võida sentigi? Ilmselt sama suur kui see, et võidab esimese mängukorraga peavõidu. Nii et omal kombel on ta võitja :p
Kuigi need teised ei puutugi otseselt minu teemasse, minu teema ongi konkreetselt neist inimestest, kes arvavad, et bingopallid on magnetiseeritud, erineva suurusega, illuminaatide poolt kontrollitud ja kes sellest hoolimata aastaid iga nädal mängivad, fooliumist mütsike peas
Mõned kasiinomasinad (sh ühekäelised bandiidid) on sätitud selliselt, et mängija võidu tõenäosus on 40%, ehk kasiino võidu tõenäosus on 60%. Sellise seadistusega masina pealt on suhteliselt mõistlik ennustada, et masin on omadega mõistliku ajaühiku jooksul rahaliselt plussis (kogu kasiinonduse äriplaan baseerub sellisel ennustusel). Seega tõenäosuse abil saab teatud määral tulevikku ennustada. Ega tuleviku ennustus ei ole kunagi 100%-line vaid ka alati tõenäosuslik. Nüüd kui mul näiteks on münt, millel on mõlemal küljel kull, aga mina ei ole seda tähele pannud, siis loomulikult ma arvan tõenäosusteooriat tundes, et kulli ja kirja saamise tõenäosus on 0,5, samas kui reaalne tõenäosus on teine. 100 järjestikust kulliviset paneks mind küll münti tähelepanelikumalt uurima. Mõte siis kokkuvõtvalt selles, et tõenäosusteooria on küll õige kuid eeldusi selle korrektseks kasutamiseks ei eksisteeri tihtipeale reaalses maailmas. Nt mõte, et kõigil inimestel on võrdne tõenäosus liiklusõnnetusse sattumiseks kehtib ainult sellisel juhul kui me eeldame, et kõik inimesed on identsed, mis aga paraku ei vasta tõele (erinevused liikluskäitumise osas võivad olla pärit lausa geneetiliselt tasandilt nagu on püstitanud hüpoteesi Tartu Ülikooli psühholoogid J.Allik, J.Harro jt). Seega ei saa tõenäosusteooriat selle lihtsustatul (keskkoolis õpitud) kujul reaalsuses hästi kasutada. Teaduses on muidugi meetodeid kuidas sellega saab reaalsust kirjeldada ning seda kasutatakse ohtralt. Paljud teadusuuringud tehakse lausa nö pööratult kus mõõdetakse katseliselt näiliselt identsete objektide mingi sama nähtuse tõenäosus ning tõenäosuste põhjendatud erinevus on tõestuseks, et objektid ei ole identsed. See aga annab võimaluse edasisteks erinevuste otsinguteks.
Jõudu
Nii et bingopallid loosimasinas ei ole siiski võrdsed?
St. ma usuks seda jama suurepäraselt, aga miskipärast need loto-, loosi- ja bingohullud, kes on a la 20 aastat statistikaid teinud ja tõenäosusteooriaid arvutanud iga numbri ja palli ja kombinatsiooni kohta eraldi ei võida rohkem kui teised. Artikkel ongi ju sellest, et üks kerge käoga vanapapi süüdistab Eesti Lotot pettuses, kuna tema hoolikalt väljarehkendatud skeemid ei töötagi.
krt.. ma ei jaksanud pendlist kaugemale vaadata. aga välja nägi täpselt nii, et üritatakse kotte kõlgutades ennustada, kas sünnib poeg või tütar, kummaski jalas, peas ja ka sihtotstarbelise liikme otsas kondoom..
Bingopallid ei ole jah võrdsed. Erinevused on küll imeväikesed, aga teoreetiliselt siiski olemas. Küll aga on mängijad võrdsed, sest keegi täpselt ei tea, millised need tõenäosused on. Nagu ma ütlesin, siis tõenäosust võivad moonutada masin ja pallid, aga neid on ilmselt viimasel 20 aasta jooksul korduvalt vahetatud, seega võib varasemad mõõtmised rahulikult ära visata. Pealegi kui 20 aastat iga päev loto oleks, siis tähendaks see 7300 mängu. Ma eelnevalt pakkusin välja, et erinevused võivad olla vabalt ka nii väiksed, et hakkavad paistma alles mõnesaja tuhande mängu juures. 100K mängu tähendaks aga igapäevase loto korral umbes 274 aastat. Ehk et jõudu neile arvutamisel. Aga selliseid hulle on alati, kes teatavad, et neil on mingi magic süsteem, mis töötab. Hasartmängude korraldajad tervitavad neid rõõmuga ja õhutavad seda “teadmist” takka, sest nendelt on kõige lihtsam raha ära võtta.
Mis evolutsiooni puutub, siis kuskilt artiklist jäi kunagi meelde selline meeldetuletus, et ega evolutsioon ei selekteeri tingimata häid omadusi. Evolutsiooni käigus langevadd välja sellised tunnused, mis on VÄGA kahjulikud, st mis põhjustavad isendi surma liiga kiiresti, aga omadusel, mis on kõigest natuke kahjulik, nii et sellega saab siiski piisavalt kaua elada, et paljuneda, pole mingit põhjust ära kaduda.
Mis aga puutub vandenõuteooriatesse, siis see on mõnes mõttes sama kognitiivne viga, mis antropomorfism – et kui näed ebamäärast kogu, arvad selle esimese hooga inimeseks. Ja vähemalt antropomorfistliku vea kohta on väidetud (Guthrie vist?), et seda viga on ohutum teha kui vastupidist (st mitteinimeses inimest kahtlustada on ohutum kui arvata inimese kohta, et see on kivi – sest inimene on kaunikesti ohtlik elukas ja kui ta on juba ligiduses, on parem tema kohalolu tuvastada. Kui ründad kivi kui potentsiaalset vaenlast, on lihtsalt piinlik, aga kui kohtled potentsiaalset vaenlast kivina, saad surma). mis tähendab, et selline viga võis anda evolutsioonilise eelise. Ja igasugustes juhuslikes protsessides tahtluse nägemine on ju sellesama vea väike laiendamine.
just! Vandenõuteooriatesse uskumine annab pisikese evolutsioonilise eelise. Nodsu seletas ilusti ära.
nodsu – su viimase lõigu kohta – http://www.brunchma.com/archives/Forum13/HTML/000133.html
Taustaks, et mänguks on D&D, kus mängijad (luust ja lihast inimesed) tegutsevad mängujuhi väljamõeldud maailmas. Ja suur osa sellest seisneb erinevate kollide tapmises. Ja kollid on erinevad ning mitmekesised – hunt, külavanem, luupainaja, sinine draakon, misiganes. Seekord siis gazebo.
Hehee, ja maailmas, kus mängujuhist jumal võib iga hetk kõik ümber korraldada, see muidugi evolutsioonilist eelist ei anna.
Kui 100 korda viskad münti ja saad kirja, siis 101 koral pole tõenäosuse protsent enam 50%. See ei loe et mündil on 2 võimalust kukkuda. Seepärast sa ei saagi aru millise valemi järgi nad ennustavad. Muidugi lotonumbrite ennustamine on paras naljanumber küll.
Ei olegi 50 protsenti? Kas see on siis suurem, kuna peale 100 korda kirja saamist mündiviskel on loogiline, et ka 101 esimene vise toob kirja? Või väiksem, kuna 101 korda järjest kirja saamine on absurdsem kui 100? Esimesel juhul võiks oletada, et näiteks kahesajas vise peaks juba peaaegu kindlasti tulemuseks kirja andma (ja kui seejärel 101 vise on kull, on tegemist vandenõuga või on JUMAL maailma hüljanud) Teisel juhul…(*haigutab). Tõenäoliselt on sellised lootused tõenäosuste mittematemaatilisuse osas põhjuseks, miks õnnemängurid skeeme koostavad ja mineviku põhjal tulevikku ennustada üritavad. Tõenäoliselt kaotavad mängurid selle käigus tunduvalt rohkem raha kui need, kes ei mängi. Tõenäoliselt on need, kes raha kaotavad, vihasemad Mingi Paha Onu, Kes Mu Ausalt Võidetud Raha Endale Võttis peale kui need, kes ei kaota. Tõenäoliselt meigib kell 3 öösel üks koomiks rohkem senssi kui sada sõna
natuke väiksem on kui 50%, juhuse tõttu võib ka serval maanduda ..
“Kui 100 korda viskad münti ja saad kirja, siis 101 koral pole tõenäosuse protsent enam 50%. See ei loe et mündil on 2 võimalust kukkuda.”
No vot selliiste avalduste peale ma ei oskagi enam midagi kosta. Tuleb ikka poodi fooliumit ostma minna…
Strugatskitel oli lühijutuke mingist tüübist, kes viskas alati mündi ühele küljele.. peab üles otsima..
Ma siin liikluskäitumise asjas siiski pomiseks, et geneetiline komponent on märkimisväärne kõnealuse käitumise (aga ka hasartmängimise, sõltuvushäirete) aluseks oleval ühel iseloomuomadusel, nimelt impulsiivsusel.
Üldiselt… Kui Sa ikka viskad päris münti, mitte selle matemaatilist mudelit ja saad 100 korda järjest kirja, siis on ainuvõimalik järeldus see, et münt pole aus ja järgmisel katsel tuleb samuti kiri.
Ärge iialgi ajage segi reaalsust ja matemaatilist mudelit. Reaalsus ei eksi, aga ALATI on võimalik, et meie mudel sellest on vale.
Seda arvestades, ütlen ma sellegipoolest, et katsed skeemidega suurvõite saada on täiesti mõttetud ja lotofirmal pole absoluutselt mitte mingisugust vajadust pettusi teha. Ausalt saavad nad täiesti küllaldase kasumi.
Nirti pole lihtsalt nii arenenud, et teaks mis on tõenäosusteooria. http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/tenosusteooria_phimisted.html
Lihtsam on osta tinamüts ja kõiki lollideks pidada kes ei mahu minu maailma.
Oma matemaatikabakalaureusega võin antud väidet kinnitada- kui sa viskad münti sada korda ja saad alati kirja, siis on peaaegu kindel, et see münt ei ole aus elik on tugevasti kirja poole kaldu. (tõenäosus, et ausa mündiga midagi sellist juhtub, on mingi eriti astronoomiline arv – peaks juhtuma harvem kui kord kümne miljardi juhu jooksul).
Kui nüüd aga antud väidet modifitseerida, siis kui sa viskad ausat münti 100 korda ja saad alati kirja, siis on 101-e viske võimalused tõesti 50-50. Aga, nagu mainitud, sellise tulemuse puhul on münt aus ehk ühes universumis kümnes miljardis.
Peaks lehekülge refreshima enne postitamist – siis näed eelmised kommentaarid ka ära ja ei räägi sama juttu.
Et midagi sisukat ka ütelda, siis mainiks, et mu arust tegelevad lotofirmad tõesti pettusega – kusjuures sellise pettusega, kus kõigile räägitakse, kuidas see toimib. On teine loomult kaunis sarnane püramiidskeemiga (väike osa saab väga rikkaks, enamus jääb mitte väga suurtest rahasummadest ilma ja kõik loodavad selle vähemuse sisse kuuluda), aga millegipärast on seaduslik. Ostap Benderile meeldiks.
Nirti pole tõesti piisavalt arenenud, et teada, et kui münti visata, siis tõenäosus, et tuleb kiri, on (100/2) miinus, khm, Ronini meeleheaks väike võimalus, et münt maandub servale.
Ju mind peksti lapsena vastu kõnniteeserva, pole midagi parata.
klassikalisel mündiviskel (nipsuga õhku, pihku ja teise käe peale) ei saa vahend kuidagi “serviti” jääda. illustreeriv õppevideo http://www.youtube.com/watch?v=NbInZ5oJ0bc
Mhmm… Seejuures tuleks ju nipsutamise tõenäosuse arvutamisel arvesse võtta ka tõenäosus, et sa viskad mündi õhku, aga see ei langegi tagasi maha. :D