Pusin selle koduse tõlkeülesande kallal ikka, sest ma keeldun kategooriliselt enda laubale löömast templit: “Väike allaandjast rämps”. Samuti kavatsen ma neile kirjutada pika kirja, kus ma lunin võimalust saada reaalne katsetööots. Ühesõnaga – reaalne võimalus tõestada oma oskust tõlkida seostatud ja kontekstisidusat teksti nende topakate testide ja kontekstist väljarebitud tõlkelausete asemel. Olgu siis nende külmade sõdade ja Hiina toitudega nagu nad on, kuigi ma garanteerin, et mina oma pliidi peal Hiina toitu ei tee siis ka, kui keegi mulle selle eest hästi maksaks. Parimal juhul tuleb hiinapärane toit, halvemal juhul oranž, erekollane, punane või pruun riis munatükkide ja aedviljaga.
Muuhulgas lugesin täna veel natuke Curioli “Suletud häält”, sest ma lihtsalt pidin selle tõlkimise eest põgenema kuskile ja mida kaugemale ma selle raamatuga jõuan, seda rohkem segadusse ma satun. Nimelt ei oska ma otsustada kas ma olen raamatust täiesti arvestatavalt vaimustuses või on tegu saastaga. Enamasti on sellised kõhklused esimese kümne lehekülje teema – “Kas lugeda edasi või mitte, võiks ju vaadata ka muru või omaenda ihukarvade kasvamist või kriketivõistlust…” -, aga kuskil kaheksakümnendal leheküljel samuti kõikuda ühest servast teise…?
Aelen viimasel ajal pidevalt kella ühe-kaheni öösel kodust ära. Ei taha siin enam väga olla. Igal pool mujal on parem, huvitavam, võõram ja õlurikkam kui siin. Ma ei julge poest osta külma pooleliitrist pudelikest õlut lugemise kõrvale, sest vanaema Pilgud söövitaksid ilmselt ennast kuskile pankreaseni endid. Kui kodus olen, tirin oma toa ukse kinni ja eraldan ennast. Ja kui see ka ei aita, siis on mul selle jaoks nii kange sedatiivse toimega õhtused ravimid, et need tõmbaksid täisjõus ratsahobuse ka sirakile. Imen oma kokteili rõõmsalt sisse ja siis lähen HappyWolfLandi.
Ootan Poolat, Wolinit, festivali. Kaalikaputru ja läätseleent.
Ootan kooli, loenguid, õppejõudusid, suitsupausile lippamisi ja eksamistressi.
N.
Nii nii tore, et keegi veel ootab kooli ja kõike seonduvat:)
Kas kohapeal tehti ka sulle tõlketest või ainult eesti keel? Mina põrusin ka:( Tõlketest läks aga hästi, nii et peagi proovin uuesti seda eesti keele testi ja ehk siis võetakse. Igatahes tundsin end täieliku düsgraafi ja epic failina seal. Palju edu ja loodan väga, et nende südamed sulavad su kirja peale ja saad ikka tööle!
Minu meelest on täiesti arusaamatu kuidas on võimalik mitte kooli oodata; kes kooli ei oota, mõelgu tõsiselt ümber oma kooliskäimised ja eluteed. Vahetagu eriala. Mingu tööle. Võtku 1-2 aastat puhkepausi ja seadku oma ader õiges suunas ja ärgu piinaku ennast & teisi. Eestis on ju võimalik kõrghariduse tasemel õppida kõike, ehte- ja nahakunstist jaapani keeleni, lisaks veel terve hunnik erinevaid kutsekoole ja muid võimalusi, iseig Mereakadeemia ja Lennuakadeemia. 1,3 miljonilise elanikkonnaga küla-riigi kohta täiesti muljetavaldav saavutus. Igaühel on võimalus leida see päris endaoma koht.
Aga jah, ma tundsin end samuti düsgraafi ja epic failina. Ma pusserdan selle koduse töö valmis teha ja proovin ka eesti keele testi uuesit teha, enne tuubin eki.ee endale pähe. Örgh.
Jah, täiesti nõus. Lootus jääb, et meie sinuga pole need kaks viimast nohkarit, kes kusagil eufoorias ei surfa vaid loevad ja unistavad loengutest:)
Vilista neile Läänemere maadele ja ära põe. Kui ei peaks sellest epic fail firmast tööd saama, võta ette suuremad kirjastused. Kaks varianti: a) küsi proovitööd b) tee ise omal valikul proovitõlge ja saada kirjastustele üle vaadata. Omal ajal aitas just variant b mu ree peale.
Tõlgin Malleus Maleficarumi ja hakkan seda kirjastusi mööda saatma & loodan, et satun huumorimeelega toimetaja-kirjastaja peale?
mõni lihtsalt tahab tööle minna veelgi vähem kui kooli
mina siis palun igastahes Malleus-e autograffity-ga eksemplari, jah, palun, aitäh.
Kaalikapuder ja läätseleem! Ph-toitujad levitavad legendi, et kartuli olevat indiaanlased andnud valgele mehele võõra rassi nõrgestamiseks – mitte et sest kasu olnuks. Igatahes on kartul nende meelest paha toit.
http://www.phtasakaal.ee/node/2
Huvitav, kui indiaanlaste arust kartul nii paha oli, mis häda neil siis tema aretamisega vaeva oli näha? Ega ta siis ise söödavaks ei muutunud, selleks oli ikka pikaajalist kodustamist tarvis, et mürk mugulatest ära kaoks. Kui neil olid prohvetlikud võimed ja nad juba kultiveerima hakates teadsid, et kunagi mitme tuhande aasta pärast tulevad valged, vat siis on hea neile sisse sööta, oli neil siis vaja üldse mürgi eemaldamisega vaeva näha, oleks võinud ju kohe mürgiseid kartuleid pakkuda?
Jajah, ega mina ei teagi – naised saunas rääkisid ;)
PH toitujate nimekirjas on pahade toiduainete hulgas ka hulk erinevaid lihasid, jne – milleta ürginimene poleks tänapäevani kestnud ja arenenud. Aga argument, et kartul on euroopas siiski võõrliik? Nagu ka kahjuks tomat, muide,
Vähe sellest, Eestis on suurem osa taimi, mis praegu süüakse, võõrliigid. Kui arvestada, et ca 10 000 aastat tagasi ei kasvanud siin jää all üldse midagi, siis on absoluutselt kõik taimed siin võõrliigid.
Sellised traditsioonilised söögiasjad nagu porgand ja oad on ka Euroopa mõttes võõrliigid, lihtsalt väga ammu introdutseeritud.
Nii et kui tahta traditsioonilist söögisedelit, tuleb hulk aega mõelda, kuhu see ajapiir siis õieti tõmmata. Mis sajandisse? või üldse eelajaloolisesse aega, küttide-korilaste juurde?
Kartul ja tomat on nii või teisiti taimed, mis, olgugi et Ameerika taimed, ei saanud küti-korilase söögisedelisse ka seal kuuluda, need ei kõlba kultuuristamata peast üldse süüa. Aga kultuuristatult suutsid näljahädast päästa ka eurooplasi, tõsi, monokultuurseks muutudes tõid uued näljahädad kaela, aga see ei ole enam kartuli, vaid monokultuursuse süü.
Põlluharimissaadustest elatuvatel inimestel, kes me oleme, tuleb tahes-tahtmata süüa toiduaineid, mida nende kauged esivanemad kuidagi süüa ei saanud. Aga viikingite puhul ei ole see muidugi probleem, nemad harisid põldu juba küll, piisab, kui tõmmata joon kuhugi varakeskaega ja vaadata, mis söögivõimalused siis olid.
Ah jaa, ka inimene on Euroopas võõrliik.