Pask. Meil on vaaraosipelgad.
Õieti mitte meil, vaid nende pesa on ilmselt kuskil mujal, meie korteris on nii, et tapame vanaemaga mõlemad 1-2 sipelgat päevas, kui hästi otsime, siis 2-3. Vanaema mürgitas verejanuliselt kõik ventilatsiooniavad ja torud, siis kadusid paariks päevaks ära, eile leidsime jälle kaks karamellikarva värdjat köögis ringi luusimas.
Mina kahtlustan, et nende pesa on selles ülemise korra korteris, kust aegajalt kisa ja karjumist ja põntsumist kuulda on. Lihtsalt sellepärast kahtlustan, et mul on nende suhtes eelarvamus ja kui nad juba isekeskis nii hoolimatud on, vaevalt, et neid siis mingid sipelgad häirivad.
Me pole ainsad, kes märganud on, ühistu koosolekul ka üks tädike mainis, et ta on neid põrgulisi leidnud enda korteris. Kuidas nende sipelgate vastast võitlust üldse organiseerida? Kas poes müüdavad mürgid on efektiivsed või on mõni “maarohi” efektiivsem? Netis kirjutab, et booraks. Hakata ükshaaval korterite uste taga käima küsimas, et vabandage, kas teil on sipelgaid ja kui on, siis palun mürgitage? Kleepida kirju kuskile? Masu aeg, inimestel pole mürgi jaoks võib-olla rahagi… Kui ikka leibagi pole osta, siis mõni mõis see sipelgas, eks ole. Iga kroon arvel. Piinlik öelda, et andke andeks, me muretseme oma parketi ja tapeedi ja asjade pärast, kulutage oma leivaraha nüüd mürgi peale.
Kui kellelgi kogemusi on, siis praegu oleks koht, kus aidata.
N.
Booraks töötab küll. Sellega peab mingi söögiaine kokku tegema, niisama puistamine ei aita, sest booraksis puudub peibutusaine. Lisaks booraksile on veel ka nt Combat sipelgasöödageel, mis mõjub ka vaaraosipelgale. Combat on päris tõhus sari, saanud palju kiita, aga muidugi ka täitsa kallis. Veel on olemas Venemaalt Dohloxi-nimeline söödageel, mis on odavam, aga selle kohta on vastakaid arvamusi. Tõrjet peaks ilmselt tegema terves majas, et oleks tõhus. Või siis vähemalt nendes korterites, kus on vaaraosipelgaid nähtud. Võibolla su ühistu tahab sellega tegeleda rohkem, kui mitmel see probleem esineb. Tõrjet teeb nt Rentokil, vahendeid isetõrjumiseks müüb Pest-Chemical.
Eelmisega nõus – need vahendid toimivad, annavad aga paraku ainult ajutise efekti, kui kellelgi teisel majas ka sipelgad on. Nii et kõige mõistlikum oleks jan vantsida ühistusse ja nõuda terve maja puhastamist korraga. Tõsi, see pole käkitegu, sest selleks peavad kõik inimesed korraga kodus olema JA tõrjujad oma korterisse laksma. Aga ehk on teil mõistlik majarahvas…
Aitab ainult siis, kui kõik teevad tõrjet. Mul ühed tuttavad tegidki nii, et segasid kokku suure laari booraksit ja mett ning läksid kõigi püstaku naabrite ukse taha ja jagasid seda. Mõnda naabrit tuli pisut veenda: ” ah, mis nüüd mina, mul polegi sipelgaid”, aga lõpuks saadi vist kõik nõusse ja sipelgatest ka jagu. Kui üksinda võitlete, siis jäätegi võitlema.
1- 2 sipelgat tappa päevas? Need on alles õied… Me pere võitleb nende põrgulistega juba tosin aastat. Mida kõike katsetatud pole: miinikollast kriiti, söödapesi, erinevaid aerosoole ja pulbreid – tulu on ajutine. Vahel tundub, et rohkem mürgitame end kui neid. Väikeste töösipelgate tapmine ei too suurt kasu. Oluline on leida suuremad tiibadega emased, kes munevad, munevad, munevad…
Tulevik on tume: kõik, mis süüa kannatab, tuleb hoida külmkapis, must pesu tuleb kohe ära pesta, taskutesse ei tohi jätta midagi, mis vähegi söödav.
Meie ühistul puudub raha ühiseks tõrjeks ja üksinda tõrjuda tähendab võidelda tuuleveskitega.
Vot kus tore teema, ise kannatan sarnase nähtuse all. Internetiavarustest leidsin infot, et need toredad sipelgad uuenevad ca iga kolme nädala tagant ehk siis kui ka tapad ringiliikuvaid, siis peagi on uued välja koorunud ja läheb uuele ringile. Ja kuidas mürki pessa saada, seda ma öelda ei oska. Ju siin soovitatu on tark mõte, et kogu maja korraga, aga minu majas ütles korteriühistu esinaine, et need ju nii nunnud, keda nad ikka häirivad… Ja olgu nad nunnud või mitte, fakt on see, et nad käivad ka wc pindadel, torudel, prügikastis ning samal ajal ka toidulaual ja see ise räägib enda eest juba piisavalt.
Sipelga söödageelide põhimõte ongi selles, et töösipelgas tassib selle pessa emasid ja vastseid suretama.
St töösipelgas saab ka ise mürgituse, aga mürk mõjub piisavalt aeglaselt, et sööt jõuaks enne pessa.
mul olid ühikas, ja jagati välja mingid kollased väikesed majakesed, ei olnud väga kallid ka, igatahes need olid üsna tõhusad. point ongi, et sealt söödamajakesest kantakse mürk pessa, kusiganes see siis ka ei asu..
Ohhoo, üks siisike on peale minu veel?! :)
Minul sebis neid eelmises kodus. Päris palju, ikka rohkem kui üks-kaks. Mingi aeg tabasin ära, et nad tulid köögis sealt “kapist”, kus suured torud lähevad. Ilmselt on seal piisavalt suured avad, et korterite vahel rallida. Mingi suurem (emasipelgas?) tegi pesa ka sinna kappi, vähemalt nii see paistis, kui mul õnnestus käsi kogemata torgata kihisevasse kuhja, kus oli siis üks suurem ja sada väikest sipelgat.
Aga ma sain neist küll väga lihtsalt lahti. Ehituspoest ostsin tõrjevahendi. Nime kahjuks ei mäleta, aga see oli väikses (kollases?) plekktoosis. Sinna toosi torkasin paar auku sisse ja panin ta siis sinna kappi. Ja enam ei kohanud ma ühtegi sipelgat. Tõenäoliselt see neid otseselt ei tapnud, aga eritas mingit haisu, mis sipelgatele ei meeldinud ja neid eemal hoidis. Kusjuures see toosike paistis aastaid mõjuvat – lihtsalt seisis seal kapis, mina rohkem midagi ei teinud, ühtki sipelgat ka ei kohanud. Nii et soovitan käiku ehitusmaterjalide poodi.
Hmm, meega segatud mürgipallikesi toppida ventilatsiooniavadesse ja siia-sinna toanurka, osta neid mürgimajakesi ja igaks juhuks hankida endale väike sipelgasiil, siis peaks aitama. “Need ju nii nunnud, keda nad ikka häirivad…”-suhtumisega inimesed tuleks ravile saata ja väljavaade tosin aastat oma elamist nende jäledustega jagada tekitab tahtmise karjuda. Ma olen suur loodushuviline, kusjuures kaldega entomoloogia poole, aga Kadri poolt nimetatud põhjusel ei taha ma, et üle mu võileiva jalutaks vaaraosipelgas.
Nunnud…oh appike ja issake! Kui jätad singitüki või saia natuseks kapist/kilekotist välja ja pärast hajameelselt kõnealust tükki suhu pannes avastad suust suurema portsu elus-sööta? Jäkk…või nunnu. Neile, kes nii arvavad, peaks selliseid saiu ja sinke pakkuma, kohe kindlasti.
(oeh, endal õnneks seda nunnuprobleemi ei ole ammu)
Fairy = win.
Nii, isegi selle jama läbi teinud. Proovisin kõiki neid kuramuse koduteemasid – kohvi ja kaneeli ja kuuma vett ja mida kuradit veel.
(Mõtteid võid lugeda http://aliceimedemaal.wordpress.com/2009/11/24/sipelgaprobleem/ )
Ausalt võin öelda, et miski ei aita nii hästi kui spray-mürk kõigi kodukahjurite vastu. Sorri, maavanaemad.
Cobra siis?
No pritsiga saab taga ajada üksikuid sipelgaid, aga nagu siin eelpool ka öeldi – kriitiline on see, et mürk ka pessa jõuaks. Muidu jäädki kobratama neid. Kui ma õieti mäletan, siis meil olid kunagi need “majakesed” pigem, kust sipelgad kraami pessa tassisid. “Majakesed” ei mürgita ennast ka nii väga.
Nii, rääkisin vanaemale kõik ära & andsin talle põhimõtteliselt seda vestlust lugeda, ostame majakesi ja seame need kurikavalalt ventilatsiooniavade lähedusse. Siis vaaame, mis edasi saab. Kui nad majadesse ei lähe, siis hangime kuskilt booraksit, teeme booraksi-meepalle ja lükime need sügavale ventilatsiooniavade sisse, nii et nad ei saa üle ega ümber sealt.
Tuttav tunne…
Parim relv sipelgate vastu – keerake talvel neljaks päevaks terves majas küte välja. See on jõhker vahend, kuid töötab efektiivselt. Minu kunagises elupaiga oli toru lõhki, maja nädala kütmata ja sipelgad paariks aastaks läinud.
Nendega on muidugi see viga, et inimesed ise loovad neile otseühendusi majadesse. Sipelgad liiguvad ringi mööda küttetorude isolatsiooni, sest seal on soe. Paljunemiseks vajavad nad samuti sooja keskkonda.