http://rojukene.wordpress.com/2010/06/02/varskelt-korgharitud-inimestest/
Seda, et kõrgharidust näitavat diplomit vbolla liiga kergekäeliselt jagatakse, olen ma endamisi varemgi mõelnud. Et no tõesti… Seda, et inimesel on bakakraad, ei tohiks võtta sama iseenesestmõistetavana kui seda, et inimene oskab saapapaelu siduda ning mitte igale inimesele, kes on suutnud kirjutada kaks sõna kolmele lehele ritta ei tohiks paberit pihku pista.
Aga panna positiivne hinne sellisele bakatööle…?! Ma olen sõnatu.
Ma nüüd teen ühe suitsu ja siis ma arutlen endamisi, et kirjutan vist ühe mõtliku kirja Tartu Ülikooli rektorile ja küsin, et mis asutust ta õieti seal juhatab ja mis mulje selline intsident üldse koolist jätab ja mis väärtus üleüldse Tartu Ülikooli haridusel on.
Ürituse vaieldamatuks tipphetkeks jäi selle lõpp, mil MTÜ Eesti Skeptik esindaja küsimusele “kummast Lutherist siis juttu oli” vastas diplomand “eks ikka sellest mustanahalisest, kes 18 käsku mingi kiriku uksele pani”.
Nagu kirjutab klassik – “tõmbame halastusest eesriide selle stseeni lõpu ette”.
Tule Ansip appi! Kes paneb sellisele jamale positiivse hinde?
N.
Ikka väga jube lugu. Juhendaja – kui on päriselt see nimi, mis viidatud blogist läbi käis – on täiesti arukas ja viisakas inimene. Aga…teed, kuidas lõputööd kaitmiseni jõuavad, on kummalised. Jah, ei oleks pidanud laskma sellist asja kaitmiseni – aga siin vastutab ka vastav nõukogu, kes lubas. On näiteks võimalik, et tudeng ei hoolinud juhendaja arvamusest ja esitas töö hoolimata tolle vastuseisust. On muidugi ka võimalik, et juhendajal oli tudengi rumalusest nii kõrini, et otsustas ta kaitsmisele lasta, et ta seal avalikult paika pandaks – mida aga ei juhtunud. Nii et võimalik, kogu vastava struktuuriüksuse koosseisul oli tudengist kõrini ja nad tahtsid temast lihtsalt lahti saada (olen selliseid juhtumeid kohanud isegi) ja lasid sel põhjusel läbi. Umbes mõttega, et oleme tüütusest lahti ja mis suurt kahju see inimene ikka oma bakapaberiga teha saab.Nii et jagatud vastutus ja vastik lugu. Väga vastik.
Kuna kaitsmine oli täna, siis muidugi saaks sellise tulemuse vastu ka protesti avaldada :)
Ma põhimõtteliselt pean vastuvõetamatuks, et sellist asja positiivsele tulemusele (ja E on siiski positiivne tulemus) hinnatakse.
Ole nii armas, ära kirjuta kuskile – las see daame jääb omaenda karma hoolde. Sellise maailmaparandamise tulemus on see, et keegi saab lihtsalt väga haiget ja muud tulu sellest ei ole. Eesti kõrgharidust sa sellega ei päästa.
Ma mõtlesin ka, et ei hakka kuskile kirjutama, esimene irvitamine on irvitatud ja nüüd on pigem kurb olla. Ma tegelikult mõtlesin kirjutada niimoodi, noh, üldisemas plaanis. Et tere, kuidas läheb ka, mis plaanid ülikooliga on ka, kuidas see juhtum nagu iseloomustab teie arvates praegust kõrgharidust ja nii.
Ära kirjuta üldse. See oli avatud ülikooli BA. Võimalik, et sellest kraadist sõltub tema töökoht. Äkki on tal kolm last, keda ta peab toitma. Jne. Maailmaparandamine on sant haigus, sellest sünnib enam halba kui head. Enamasti loksuvad asjad ise paika ja inimesed tunnevad ära selle, kes midagi väärt on – selleks ei ole tarvis ilmtingimata tagant sudida.
Nukker. Natuke kahju on ka. Käisin vaatamas ja samamoodi ei mõista kuidas üldse sellist akadeemilist enesetappu teha lastakse. Karmat pole paraku olemas… ja teoloogid kirjutavad niikuinii rektorile.
Irw, mina ja maailmaparandaja. Minu maailmaparandamise ajad jäävad mitme aasta taha minevikku. Praegu ma ainult irvitan.
Ei maksa iga naljaga öeldud asja tõe pähe võtta. Mul lihtsalt sapi maitse suus, et kas rabeleda heade hinnetega läbi baka või pmslt isegi mitte üheksanda klassi tasemel teadmisi omandada – üks BA kõik. Tekib tunne, et mis ma siin üldse rabelen oma kultuuriteooria ja Wittgensteini teooriate taga. Kirjutan ka, et ah, mingi mustanahaline klopsis 18 käsku kuskile kirikuuksele 2014 aastal ja saan E kätte. Võib-olla ma olen lihtsalt kade ja väiklane mingil määral. Ma tahan, et kui ma tulevikus ise peaksin bakakraadi kätte saama (kui ma saan, ma olen ise paras koomaööbik ja sitavikat), siis ma ei pea vaatama olukorda, kus… Ah… Ma ei tea. Kõik saavad aru, mida ma mõtlen.
*toriseb*
Mul on täna torisemise tuju.
Ma ei usu, et teoloogid “niikuinii” kirjutavad – sul näikse sellest seltskonnast üsna konkreetne arusaam olema nagu konkureerivast blogist selgub (“vähemalt suutsid nad end normaalselt ülal pidada”). Kõigil on selge, et tegu on ühekordse hullusega ja mida kiiremini see möödas on, seda parem. Jätkem see sinnapaika.
Karma on ikka olemas – seda näed sa siis, kui surnuna mööda jõge allavoolu ulpides oma vaenlast kaldal istumas näed (kui see ebatähendussõna sulle midagi ütlema peaks :)
Strenze on ka minu õppejõud ja pean temast väga lugu. Üks paremaid, muide. Kusjuures ta ei lase naljalt jamasid läbi. Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks, kuidas selline töö üldse kaitsmisele jõudis. Võib-olla tõesti, et ta ei jaksanud selle tudengiga lihtsalt maadelda. Lõppude lõpuks kirjutab ju tudeng oma töö valmis, mitte õppejõud.
normaalselt üleval pidada – tulenes sellest mis listis liikus. konkreetne arusaam tuleneb tuttavatest /kui neil muidugi lastakse kirjutada/ ja pole muidugi laiendatav kõigile. muus osas nõustun et sellest konkreetsest kaitsmisest ei sündinud kellelegi kasu ja kuu pärast on ilmselt kõik unustatud.
Kolme lapse asjus – neid saab ka teisiti toita. Kõrgharidus ei ole Eestis kohustuslik, ja kui pole antud sedasamust, siis pole. Võtame teistpidi – keegi tulevane või olevane tööandja ei küsi töö autorilt, mis hinde ta bakatöö eest sai või mis tema keskmine hinne oli.Vaatavad, et CVs on TÜ baka kirjas ja küllalt. Ja sellisena on ta tööjõuturul selge konkurent teistele sama eriala suurepäraste hinnetega lõpetanud tudengitele. Ja jumal hoidku, kui sellise inimese tulevane amet hakkab olema seotud millegi eest vastutamisega, oluliste otsuste langetamisega, inimestega tegelemisega (vaadates eriala, ilmselt juba ongi).
Seega, mina natuke loodaks küll, et keegi kusagil hädakisa teeb.Ja mu meelest pole tarvis kõike anonüümseks muuta – julgeb inimene kokku kirjutada sellise töö, võivad teised ka lugeda. Pealegi, kaitsmisnimekiri on avalik, avalikuks vaatamiseks saavad olema ka bakatööd.
Edith Kaldma töö sotsioloogiline, mitte sotsiaaltöö oma. Siin on vahe sees. See tähendab, et pole vaja karta, et inimene oma erialal hakkama ei saa, sest sotsioloogide jaoks polegi õieti mingeid erialasid, kus töötada:) Kõige mõeldavam on õppejõu amet, aga selleks bakaga ei saa ja igaüks sinna ei küündi nagunii. Nii, et Edithist pole töömaastikul mingit ohtu:)
Nii räägib sotsioloogia tudeng:P
Ma olen näinud nimetatud ülikoolis paaris osakonnas-teaduskonnas kaitsmisi, kus lastakse läbi töö, mis sisaldab üle veerandi puhast plagiaati. Samad inimesed on ka magistrisse võetud – kohad on vaja täita, sest muidu võetakse ära.
Avalik saladus – keegi ei viitsi hakata seda bürokraatiat tegema, mida nõuavad läbikukutamised jms.
Olen näinud ka kuidas keeratakse ühe juhendaja juhendatavatele, kuna see on kunagi oponendi juhendatavale halva hinde pannud – ja see on ka läbi lastud. Olen näinud, kuidas väga korraliku töö eest pannakse E, sest komisjon ei oska kasutatud kirjanduse keelt. Kui isik tahtis protesteerida, öeldi, et üks hinne on talle pandud heast südamest. Protesteerid ei lõpeta ja magistrisse ei saa.
Olen teinud ka ise kaitsmise, mis on rektoraadini välja jõudnud. Ütleks, et siin kõnealune näide kahvatub nii mõnegi muu perhvormansi ees, mis on uppunud institutsioonide piinlikku vaikusesse ja massi.
…
Ma leian, et siin kannavad vastutust esiteks ülikool, kes pole suutnud tudengile anda vajalikku haridust, juhendaja (kes on samas suure tõenäosusega niigi ülekoormatud) ja osakond, kes ta üldse kaitsmisele lasksid. Raha ju…
Ametnikuks sobib sellise taustaga väga kenasti. Ja kui on julge inimene (ilmselt ju on), siis ei mina tema töölesaamise pärast muretse…
Tarmo Strenze oli minu kursavend. Pealtnägijate tunnistuste kohaselt olevat ta andnud allkirja, et on töö kaitsmisele lubanud. Mina juhendan ka teadustöid, küll kraadi jagu madalamaid, aga täielikule jamale ma allkirja ei anna, olgu mul juhendatavast nii kõrini kui tahes (no keegi pole veel millegi tõeliselt koledaga ähvardanud, õnneks). Nii et, vabandage, juhendaja on ikka ka asjas süüdi.
Nojah, kui bakatöö osutub täielikuks ämbriks, siis on raske juhendaja vastutust selles mitte näha. Minul tekkis igal juhul huvi Srenzelt see asi üle küsida – kui võimalus tekib, siis küsingi. Natuke kujutan ette, kuidas see töö võis juhendaja jaoks olla näiteks üks põnev eksperiment, et kas sellest tuleb midagi või ei ja kas läheb läbi. Ja siis ehk ajapuudusel jäi see eksperiment lõpuni viimata, mis keeraski lõpptulemuse täitsa tuksi.
No ma niiväga tahaks ju Strenzele mõne loogilise vabanduse leida, eks ole:)
Kas keegi teab, kust saaks selle töö täisteksti lugeda?
Küllap seda täisteksti saab praegu lugeda vaid sotsioloogia instituudis – see peaks olema kenasti kuskil saadavad väljaprindituna. Raamatukogust ilmselt veel ei leia…
Olles ka nii mõndagi tööd juhendanud – ei taha uskuda, et juhendaja mõtleb teadlikult, et vot teeks sellist eksperimenti. Esiteks on alati risk, et keegi läheb (õigustatult või mitte) kõrgemaile jõududele kaebama, et miks juhendaja oma tööd ei teinud, tudengit õigele teele ei juhatanud kui ometi oli juhendajaks hakkamisega nõus. Teiseks – iga juhendatud töö tegelikult annab pildi ka juhendajast ja kui on kehv töö ja suur jama juhtub, siis juhendaja maine kannatab. Strenze pole veel nii suur kala ka, et taolised faux pas’d tema mainele mingit plekki ei jäta. Asi seda halvem, et tegelikult sellised koletud avalikkuse ette jõudnud näited viivad ka konkreetse instituudi või koguni ülikooli mainet alla.
sotsiaalteaduskonna raamatukogust peaks saama – kõige aktiivsemal teoloogiatudengil oli sealt hulk lehekülgi ära paljundatud ja allajoonitud, nii et võimatu seda leida kindlasti pole.
See on väga kurb. Huvitav, mis tunne on käia ülikoolis, kui õppimine ja teadmiste omandamine kohe üldse ei meeldi. Miks seda siis ikkagi tehakse ja baka-ning muude tööde kirjutamisega metsikut vaeva nähakse?
Ma olen aru saanud, et ega keegi (ühiskond, tööandjad jne.) kõrgharidust nagunii ei hinda. Ainuke,mida ülikoolis käimisest saad, ongi õppimise rõõm. Aga kui seda rõõmu ka ei ole, pole tõesti mõtet enda või maksumaksja raha raisata.
Tõepoolest, hea töötaja ja muidu väärt inimene saab olla ka keskeriharidusega või üldse ilma hariduseta.
Ma nüüd mõtlen siin vahepeal ikka Krahvi jutule ja pahandan, et mis võltsvagadus see siin nüüd lahti läinud on – las ta vaeseke olla, küllap karma (mis usaldusväärne instituut see karma nüüd on?!) asjad silub, äkki kuskil nälgivad kolm last jne…
No ei ole võimalik, et bakakraadi jõuab kaitsma inimene, kes siiralt vastab oma bakaainese kohta, et “Mingi mustanahaline, kes kuskile kirikuuksele naelutas 18 käsku” ja Jan Husi surma paneb 20. sajandi algusesse ja varakristlased paneb esimesse aastatuhandesse ENNE Kristuse sündi.
Keegi keerab kellelegi sihilikult sitta, kas siis bakatöö kaitsja oma juhendajale, juhendaja kaitsjale või keegi kellelegi teisele või…
Sellist asja lihtsalt ei lasta läbi, nälgigu või 5 last kuskil ja nutku karma endal silmad peast. Asi pole konkreetselt selles juhuses ja selles inimeses, asi on põhimõttes – kui igasugust, vabandage väga, kõntsa bakatöö pähe vastu võetakse, siis mis sellest kõigest lõpuks välja tuleb ja kas meie kõrgharidust näitava diplomiga sobib tulevikus midagi muud ka teha peale selle supitaldriku aluseks pruukimise?
Sol,
õppimise rõõm on seminarides arutlemine (minu meelest parim osa ülikoolist on seminarid), loengute kuulamine, kaastudengite asja arutlemine. Enne eksamit mingite täpsete aastaarvude või teooriate peensuste päheajamine on vahepeal tänamatult rõõmutu :D
Bakapaber tähendab siiski päris palju. Pealegi, on erialasid, kus muidu ikka naljalt tööd ei saa…või siis vähemalt teeb baka töösaamise kergemaks. Õppimisse aga suhtub igaüks nagu suhtub. On kohatud ka selliseid esimese kursuse tudengeid, kes enne esimest eksamit kõrtsis arutavad, et tea, kas kuskilt küsimusi ka saaks osta.
Irw, kui sa vaid teaksid, mida kõike need esimese kursuse noored ja vallatud tudengid enne eksameid arutavad omavahel, siis sa ei tooks nii leebeid ja sündsaid näiteid. :D
“Antud bakalauresusetöö leidis üllatavalt suurt vastukaja ka minu korporatsiooni listides ja niisama aruteludes. Oli vist viimase 30 päeva kõige tulisem arutelu. Kui nüüd eraldi sõnavõtte välja tuua, siis kerkisid esile päris magusad kommentaarid. Näiteks: 1) …isegi minu blondiinist sõbranna imestab ja küsib juba mitmendat korda, et kuidas see võimalik on…; 2) Äkki on mingi reklaamitrikk või PR trikk? Näiteks TLÜ poolt korraldatud, et tulge õppige ikka meil, sest TÜ’s…; 3) Peaks ju nutma puhkema, aga seda takistavad paaniliselt peale tulevad naerupahvakud, jne jne. Üks vanem vilistlane muide mainis, et paneb oma TÜ diplomi põlema, kui see töö peaks saama positiivse hinde. Kui ta tulemusest kuulda sai, olevat läinud kurbusest Valli baari ja hetkel temast rohkem kuuldud ei ole. Kuna tegu on sõnapidaja mehega, siis ei maksa imestada, kui Õhtulehes ilmub varsti artikkel pealkirjaga „Tartu Ülikooli vilistlane põletas oma diplomi Vabadussamba ees“.”
Väljavõte usuteadlaste listist. xD
Kauem aega ülikoolides tegutsenud inimesed teavad, et absoluutselt kõik on võimalik ja alati saab veel hullemaks minna… Musta ja valge Lutheri segiajamine on nii vana nali, et pani mind küll õndsalt muhelema:)
Keegi imestas, et miks inimene käib ülikoolis, kui talle ei meeldi õppida. Aga äkki meeldib, lihtsalt külge ei jäänud midagi?:) Võibolla oli Eesti Nõukogude Entsüklopeedia lugemine päris tore:)
Muidugi vabandus, et see on avatud ülikooli bakalaureus, mis tast ikka tahta, on jura. Õppekava on üks ja sama nii statsis kui avatud ülikoolis ja pärast ei küsi enam keegi, mis õppevormis inimene õppis, nagu ei küsi kunagi ükski tööandja akadeemilist õiendit. TÜ diplom on TÜ diplom nii ehk naa.
Jah, lastakse küll läbi. Praktika on tõestanud seda korduvalt. Põhjusi võib olla mitmeid ning neist juhendaja keeramine tudengile või vastupidi on vast kõige vähemtõenäolisemad. Neil on kõige enam kaotada.
Suure tõenäosusega on põhjuseks ühe osapoole ülekoormatus ja teise osapoole idealistlik diletantlus.
Ei maksa hakata moraliseerima. See pole niivõrd eripärane, erandlik või väljapaistev juhtum. Lihtsalt rebiti avalikkusesse.
Mainin ka, et Tartu Ülikooli massiosakonnas bakas õppida pole just sama, mis näiteks EHIs. Eriti kui hakata tooma näiteks seminare/ seminarivormi, mida TÜ bakatudeng näeb selle tõelises vormis pigem pilves olles, kui koolis käies.
On’s veel väljapaistvamaid?
Ma arvan, et siin pole karmat vaja oodatagi, pigem võiks öelda, et tõesti, tõesti, tal on oma palk käes. Sellise töö kirjutamine on juba ise paras karistus.
Hea siiski oleks, kui ajavahemikul, kui inimene külastab Ülikooli, tema käest küsitakse mingeid tegelikkusega kooskõlas või vähemalt natukene kooskõlas olevaid küsimusi.
Hiljem läheb asi ainult hullemaks, mitte iial paremaks. Asi, mida nimetatakse ajuks, on meil olemas suhteliselt piiratud ajavahemiku vältel.
Küsimus hetke aastarvus, mõnes jutlustajas võiks tõesti olla korrigeeritud. Ma pean siin siiski lugema tervikteksti, et teha täieline analüüs. Ehk teeb keegi heateo ja tipib teksti Internetti??
Aga võib olla kodanik vähemalt oma kaitstud bakatööga edaspidi ei külasta meie toreda MTÜ (nii ilus on olla MTÜ) skeptik saite ja ei hakka sinna rumalusi pasteerima. Ka see võiks olla positiivne tulemus, mõni teine ei ole kaitsnud bakatööks nimetatud asja ja peab vajalikuks edaspidi, oma põhitöö kõrvalt kirjastada kommentaare, allkirjaks pastor, teadlane, arst, poliitik.
kumb variant võiks olla parem: kas variser, kes 8 tundi oma elust veedab teadlikult valetades ja pettes (iga arst teab, et ta xxxx ei tea, iga It spetsialist teab, et tema teadmisi ületab järgmine baka 10 kordselt, kuna neid manuaale, mis praegu popid on, viitsivad vaid bakad läbi lugeda), või selline, kes seda teeb pärast põhitööd, mis võib -olla ongi täiesti korralikult sooritatud. Ma ei tea vastust ja ei soovita selle üle ka eksamisessioonil eriti mõtiskleda.
“Ehk teeb keegi heateo ja tipib teksti Internetti??”
Kellele see heategu on? Soovitan võtta jalad selga ning minna osakondade raamatukogudesse bakatöösid lappama. Julgelt neljandiku üle võib lõputult ilkuda.
Veelgi enam – vähemalt ta tegi bakatöö. Paljudel erialadel on tänaseks võimalik lõpetada näiteks bakaeksamiga. Lastakse läbi inimesed, kes pole võimelised isegi halba bakatööd kirjutama. Selle kontekstis ma isegi mõistan seda E-d. Tõestas, et oskab teksti struktureerida, kirjutada ja viidata. Väga palju rohkem ei eeldatagi.
Jällegi miks ma teda kaitsen? Sest kogu see “skandaal” on niivõrd absurdne – justkui oleks juhtunud midagi enneolematut. Muidugi on selliste tööde kaitsmisele lubamine ja läbi laskmine “outrageous”.
Kahjuks on kogu “outrage” jäänud ikka väga mitu aastat hiljaks. See, kuidas nii mõnigi “õppejõud” või “kraadiõppetudeng” nüüd ameerika avastab, on ikka päris piinlik. Kui kinniste silmade ja valikulise mäluga on nad siis ülikoolis viimased aastad ringi käinud.
@mina – jubedaid töid on väga erinevaid. Bakatöö võib juba olla selles mõttes, et inimene näiteks ei suuda korrektselt kirjutada ühtegi lauset oma emakeeles ja siis on õppejõud küsimuse ees, et mida nad peavad hindama . Kas on kohustus otsida jubekeele seest geniaalseid ideid või ikkagi tohib sellise töö tagasi lükata (millele võib järgneda tudengi protest, sest ei lähtutud töö sisust). Teine jubeduse variant on, kui tudeng pole selgelt omandanud kolme aasta jooksul kõige põhilisemaid erialaseid teadmisi. (Eriala ise aga on selline, mida näiteks gümnaasiumis pea üldse ei õpetata). Antud töö on kole aga just selles
mõttes, et need töös olevad “ajaloofaktid” kuuluvad põhikooli programmi, lisaks on tegemist ka faktidega tudengi bakatööst, valdkonnast, millest ta peaks olema eriti tugev. Ma suudaks kuidagi mõista, kui mingi totaalselt teise eriala inimene – no ma ei tea…füüsik, bioloog? – on sellised asjad aastate jooksul unustanud (ok, kui Luthereid nahavärvi järgi sassi aetakse ja dateeringutega nii mööda pannakse, siis mu arvamus sellest inimesest väga kõrge muidugi ei oleks).
Seega, minu meelest on siin küsimus hoopis sellest, kuidas selline inimene TÜsse sisse sai…kui väikese akadeemilise testi punktiskooriga – viimases on teatavasti ka üldkultuuriliste teadmiste alaosa olemas.
“Seega, minu meelest on siin küsimus hoopis sellest, kuidas selline inimene TÜsse sisse sai”
Ei, küsimust ei ole. Nii nagu nad kõik saavad kõikidesse Eesti ülikoolidesse sisse, kui on vähegi mõtlemisvõimalused.
Mind ärritab see moraliseerimine – “kuidas sai TÜsse, TLÜ-sse, jne sisse”. Ülikoolid võtavad. Nii lihtne ja labane see ongi. Vahet pole, kuhu programmi ned faktid kuuluvad ja “kui rumal ikka näib, et ta neid ei tea”.
See ei ole üksiknäide, see ei ole isoleeritud näide, see ei ole isegi haruldane näide. Tehke silmad lahti.
Krahv näitab oma kommentaaridega väga ilmekalt, miks Eestis ei saa rääkida sellisest asjast nagu kodanikuühiskond…
Mina kahtlustan natuke sellist varianti, et töö on tellitud. Ja teenusepakkuja otsustas natuke nalja teha. Mis muidugi ei põhjenda kuidagi selle töö kaitsmisele jõudmist.
Paraku pean ka omalt poolt kinnitama, et läbikukutamine on pigem haruldus, sest toob liigselt sekeldusi. Omast kogemusest üks näide noormehest, kes kirjutas bakatöö kahe ülevaateartikli tõlkena. Kumbagi ei viidanud. Viitas ainult seda, mida neis ülevaateartikliteski oli viidatud. Lisaks tegi sellel tõlketööl palju sisulisi vigu ning ei osanud oponendi väga suunavatele küsimustele ikkagi õigesti vastata. Lihtsustatud näide: Oponent: “Kas inimesel on tavaliselt kaks jalga või kolm, nagu Te kirjutanud olete? Et äkki on sattunud viga või midagi?” Kaitsja: “No kui seal on kirjas, et kolm, siis on kolm!” Hindeks soovitati D, siiamaani ärritun, kui sellele mõtlen. Kaitsja ise esines pärast soovitatud hinde teadasaamist tänu+kaitsekõnega:”Ma võib-olla ei ole kõige targem tudeng, aga ma olen kõige tugevam…” Oli mingisugune tudengite meister jõutõstmises vms. Ja põhimõtteliselt saatis kõik kuulajad viisakalt sinnasamusesse.
Oponendist räägib ülejäänud instituudi rahvas siiani, kui liiga karmist hindajast (?????).
Pisike sotsiaalne eksperiment Strenze poolt tundub väga usutav. Ülemäära intelligentsel inimesel, nagu tema, võib tõepoolest tekkida aegajalt kiusatus inimlikust lollusest väike laborikatse teha.
Paharet minus ei suuda seda talle pahaks panna, aga kui ma oleksin kõnealuse tudengi ema, vannuksin ma küll tulist kurja. Nojah, kui ma oleksin kõnealuse tudengi ema, ei laseks ma sellist last sellise tööga kuskile…
mina ütleb:
3. juuni 2010, 07:27
Kui Mina väidab, et sarnaseid asju on ennegi korduvalt läbi lastud, aga maha vaikitud, siis võime ka oletada, et Strenze jäi lihtsalt kellelegi jalgu ja sellep too asi avalikuks tuligi. Näete, pisike tore vandenõuteooria ka varnast võtta.
Asja teeb eriti imelikuks see, et kõnealuse tudengi keskmine hinne stuudiumi jooksul on täiesti viisakas. Mitte suurepärane ega väga hea, aga viisakas. Palju A-sid muuhulgas.
Ketserlik mõte tekkis, et huvitav, kas tegemist on esimese kujuka näitega haridusest, kus fakte ei pea teadma, peaasi on arutleda.
Sekeldaja 3. juuni 2010, 07:15
asi, mida nimetatakse ajuks, on meil olemas ja toimib elu lõpuni. Ja hakkab toimima juba enne sündi. Kui sa mind ei usu, siis guugelda, onjä.
Ei saa jätta mainimata, et minu väärtuste skaalal on ülikooli, milles ka mina käin, maine ning ausa mängu põhimõtted natuke enam väärt kui eraisikule (isikutele) kuuluvate saitide (mille eesmärk peakski justkui rahva harimine ehk demagoogia olema) rahulejätmine.
Uus vandenõuteooria: Strenze ja tudeng eksperimenteerisid KOOS. :P
oh hoia mu paranoia
Kogu lugu on üsna lustiline, kui maha arvata asjaolu, et sain hiljuti ise ühes aines D ja põen seda siiani – siinsed kommentaarid veenavad mind, et niisugune hinne on sisuliselt diagnoos.
kõige juureks äkki on siin hoopis kirjavahemärgid
tegelikult on meil ainult sõnad ja pausid tähistavad vaid küsimärke
mida ei ole vaja aga kirjutada sest see on niigi selge
kirjavahemärkide leiutamisega kirja leiutamisega algas allakäik
nagu põllumajandusegagi inimesi sai liiga palju ja nad sõivad liiga vähe väärtuslikku toitu
ühegi muusikariista puhul ei tekigi küsimust kuidas sai selline muusik pilli juurde ja kuidas teda
üldse kuulatakse muusikakooli ja konservatooriumi haridus on ainukesed millel on ärastamatu väärtus
ka shamaani nõia puhul ei ole selliseid küsimusi tema vaid räägib ja kui keegi teine räägiks siis teda ei kuulataks
ajuuringud siiski näitavad et elu viimases faasis on seal ainult kavalusega mida nimetatakse elutarkuseks segunenud saepuru
punkt on inimkonna kõige vastikum leiutis
Sekeldaja;
mis sul hakkas?
Kui see peab nali olema, siis mina aru küll ei saa.
Inimesena, kes muusikaga kuigivõrd kokku puutub, võin ma kinnitada, et leidub piisavalt juhuseid, mil muusikariista kellelegi kättelubamine tundub tõsise eksimusena.
Ja seda, et ajus tekib (võib tekkida) uusi seoseid kuni surmani ning inimene on järelikult võimeline õppima kuni surmani, õpetati meile ka ülikoolis. Ju nad siis eksisid ning sina tead paremini, mis seal ikka.
Oeh, ja mina veel olin eile masenduses, et üks kahest absoluutselt kahtlemata kõige rumalamast inimesest minu tutvusringkonnas kaitses eile oma magistritöö… hindele B. Kaitsmisel öeldi, et kolmandik tema tööd on plagiaat. No ja siis… ilmselt kehitati õlgu ja… mis seal ikka, eks.
Kuidas ta üldse magistriõppeni jõudis (UUUniversitas Taaartuensises, jah) on omamoodi “tore”. Spikerdamises võiks talle tegelt anda juba doktorikraadi. Magistrieksami (sisseastumiseks) kukkus ta mitu korda läbi, ei saanudki sisse. Siis võttis eksternina aineid ja teaduskond otsustas, et kle, sul on aineid juba nii palju, tule tavaõppesse üle.
Baaaaah!!!
> morgie ütleb:
> Uus vandenõuteooria: Strenze ja
> tudeng eksperimenteerisid KOOS. :P
Isegi kui nad seda ei teinud, oleks see kaval võimalus piinlikust olukorrast välja tulla, produtseerides kiiresti asjakohase töö kõnealuse eksperimendi ja järgnenud reaktsioonide ainetel.
Aga see peaks siis ka väga kuum töö olema. Tahaks sellist kohe lugeda :D
Ei ole kaval ja kuum viis, sest praegu kannatab nii tudengi maine, sotsioloogia instituudi maine kui TÜ maine. Kui on võimalikud protestid. Ja
kui mõelda sellele, millise ülalt-alla ninakrimpsuga suur osa TÜ inimestest Nordiga liitumisele vaatab, eks ole. Õnneks ei ole tegemist minu erialaga, kuid TÜ töötajana TÜ mainele mõeldes olen sellise töö läbilaskmise peale kuri küll.
nojah
kui ma täpsustaks siis ma jälle eksiks
elamine on tõesti võitlus ajusurmaga aga ei pea olema prohvet veendumaks resultaadis
Ülikoolis käimine on unikaalne nähtus mis võimaldab veel paar aastat tööorjade seljas parasiteerida
ja unikaalne on ka see aeg mil kõik veel kuhugi jäädvustub
ka see viis kuidas aju oma unustamisi ja tegematajätmis kompenseerib vanaduses on huvitav
ja vahest on halli pea austamises ka mingi tõde aga nagu lihased jäävad üha nõdremaks
nii on ka ajuga igal asjal on oma aeg ja see tuleb ära kasutada
muusika nagu iga korralik käsitööoskus on asi millest ma ikka kinni hoian või klammerdun
esimeses lähenduses oskad sa lugu kui ei lähe sassi
siis tuleb aga ma ei tea mitu korrust tohutut tühja maad ja siis on korraga kusagil Muusik
Aimi Kobayashi on praegu selline 15 aastane aga ta oli ka nelja aastaselt juba muusik
geenius on teda ei ole kuhugi kunagi panna võimalik
aga ka nende vahelmiste korrustel toimetavatel isikutel on ette näidata toimiv käsitööoskus
kõik see mullipuhumine minu jaoks selleks ei klassifitseeru
@catalina “kuid TÜ töötajana TÜ mainele mõeldes olen sellise töö läbilaskmise peale kuri küll”
Vabandust mu kurjust, kuid millises TÜs teie olete töötanud. TÜs, kus mina käisin ja kus mu sõbrad tuttavad käivad-õpetavad, pole selliste tööde läbilaskmine ja kirjutamine mingi ime. Ka või eriti sotsiaalteaduskonnas.
See no evil, hear no evil…
TÜ sotsiaalteaduskond, üks teine instituut. Jah, lastakse kahjuks läbi ka nõrku töid, kahjuks, aga põhikooli programmi mittetundmist pole siiski veel täheldanud.
@sol “Huvitav, mis tunne on käia ülikoolis, kui õppimine ja teadmiste omandamine kohe üldse ei meeldi. Miks seda siis ikkagi tehakse ja baka-ning muude tööde kirjutamisega metsikut vaeva nähakse?”
Ühiskond on praegu selline, et paber peab olema, siis oled tegija. Mina käisin ka ülikoolis ainult paberi pärast. Lihtsalt üks periood elus, mis tuleb üle elada, mina elasin vana 4+2 üle :)
A.E.: kolmandik tööst võib olla plagiaat. Seda nimetatakse töö referatiivseks osaks. Selle eest vähemalt 2/3 peab olema originaalne.
Sekeldaja
vanuseshovinism ei ruuli. Kordan, inimene on suuteline õppima surmani.
Kui konkreetne kõnealune inimene (vanus mulle teadmata) selleks suuteline ei ole, on see ta isiklik, mitte east tulenev probleem. Tal ei oleks põhimõtteliselt ka aastate pärast hilja oma praegust viga parandada, kui aga see viga praegu läbi lastakse, siis ei teki tal selleks lihtsalt motivatsiooni.
@Nirti ja Rents:
See ei ole mingi võltsvagadus. Ma olen kah oma elus hea hulga rumalusi rääkinud – kui neid mulle hakataks kogu aeg nina alla hõõruma, siis ma ei jõuaks eales kuskile. Küsimus pole kodanikuühiskonna toimimatuses minusuguste tõttu, küsimus on pigem selles, et kui hakata aktiivselt lolluse vastu võitlema, siis minnakse ise peagi samal moel lolliks (vt Girard’i mimeesi-teooria, eluliste näidetena nt Richard Dawkins või minu poolest kasvõi http://www.skeptik.ee seltskond). Seega, minu seisukohast võttes on küsimus selles, kus on see lolluse määr, millele tuleks reageeridaet see ülejäänutele ohtlikuks ei muutuks. Antud näide on minu arvates suhteliselt ohutu ja eelkõige piinlik, seetõttu oleks parem selle koha pealt silmad kinni pigistada.
@morgie
“Kordan, inimene on suuteline õppima surmani.” – nagu ma nickname järgi aru saan, siis põhineb see väide isiklikul kogemusel? ;) Minu vaatlus- ja osaluspraktika seda hüpoteesi kahjuks ei kinnita, liiga palju on segavaid füsioloogilisi tegureid, mida kutsutakse “ealisteks iseärasusteks” – alguses muigega, hiljem juba kerge kibestumusega.
haa, krahv, kui suur on su vaatlus- ja osaluspraktika valim? oled sa järeldusi tehes erapooletu või mõjustatud oma isikule osaks saanud koormast?
Minu väide ei põhine AINULT isiklikul kogemusel :D Ikka natuke enamal. Ütleme, 10kond inimest, kellest 80% minu väidet tõestavad.
Sel juhul – hoidku Allah mind sinu lähikonda sattumast, suremus paistab seal päris suur olema.
Aga see “surmani õppimine” on nii totter teema, et parem oleks see ära lõpetada. Üleüldse on kogu see tormike morsiklaasis erakordselt totter ja tuleks ära lõpetada.
Selle viimase lausega ma olen suht nõus. Üks õnnetu tädike kirjutas õnnetu bakatöö ja kari hampelmanne ei viitsinud seda läbi kukutada, kogu moos.
See no evil, hear no evil…
Ütleks veel niipalju, et kuigi TÜs akad.personali seas, ei ole ma lõputööde kaitsmiskomisjonidesse kuulunud. Oponeerinud olen korduvalt ja üks töö oli tõesti õudne ja ilmselt ka osalt plagiaat – aga minu suureks pahameeleks sai seegi E kätte. Ja taustaks olid komisjonis ka mõtted, et “ega ta lõpueksamit ära ei tee”, paraku asjata. Läbikukutamine on üks paras jama ja konkreetselt selle inimese puhul oli ka teada, et ta raudselt kaebab ja protestib edasi. Ja kuna protestivaid tudengeid on palju (paraku tihti protestivad igasuguseid asju mitte just need kõige arukamad) ja õppejõud on sellistest asjadest üksjagu tüdinud ning üritavad seda vältida, siis…juhtubki nii. Mis on paha. Nii et ma tegelikult väga rõõmustan, et absurdsed näited avalikuks tulevad. Oleks selliseid rohkem…
Jah, Catalina, olen täiesti nõus. Hea, et need avalikuks tulevad. Lihtsalt patuoinast on inimlikult kahju.
Kas see paneb ülikooli (ülikoole!) tegudele ning veelgi enam, millistele tegudele, näitab aeg.
@mina – mul ei ole töö autorist kahju, kui siit-sealt imbub infot, et juhendaja üldse ei tahtnud seda teemat juhendada, tunnistas, et ei valda teemat, aga jubedalt käis tudeng peale (ei, see ei vähenda juhendaja vastutust)…jah, nuga kõril keegi ei sunni juhendama ja kaitsma lubama. Aga kui tudengeid on palju (võetakse palju, sest raha on vaja ülikoolil) ja keegi ei taha neid juhendada – siis natuke vahel avaldatakse survet, et mis me nendega muidu teeme. Ja kui tudeng on ikka väga pinda käinud kogu aeg, siis tunne, et ehk saab sellest inimesest lahti, võib olla üks ilus tunne.
Aga noh, oleme konkreetsed – üks lastega juba töötav “tudeng” (kelle tööandja ei hooli sellest, et tal erialast kõrgharidust ei ole…) on oma juhendajat ja mitmeid teisi minu instituudi inimesi muu hulgas telefonitsi ähvardanud suitsiidiga, kui ta lõputööd kaitstud- bakat kätte ei saa. Kõned on pikad-pikad. Nutvad. Seostatud teksti kirjutada ei mõista. Eksamitel antud vastused kohati legendaarsed. TÜ on ta seni seenele saatnud, eksmattinud. Ei saanud ta lõpueksamit tehtud ka Pedas. Nüüd – jah, nüüd – on kuulda, et persoon kaitseb sama töö ära Nordis. Eksole, Nordi lõpetajad saavad ju praegu (hoolimata üleminekuhindamise tulemusest) kenasti EV poolt tunnustatud diplomi, kuna keegi mingil meeltesegaduse hetkel akrediteeris Nordi vastava õppekava ära. Sellised lood.
hmm
nirti jõudis hea blogiperenaisena edasised arengud ära keelata
tunnistan ausalt üles – shovinist ma oma geneetilise sättumuse tõttu (Y geen) kahtlemata olen ja igat sorti ism vanadusega ainult süveneb
torm teoloogia teeklaasis on õhtusöögi ajaks piisavalt lahjenenud
ärgem ainult seda helpides unustagem silmi piisavalt kinni pigistamast
olen hinnanud baka töid ja kõrgemaidki. avalikule kaitsmisele jõudnud tööd f-ga tunnustada üldiselt ei taheta (mitte protestikartusest – protestid on lahendatavad, tülikas ja mõttetu ajakulu aga see on võimalik) ja normaalne lahendus oleks see töö rajalt maha võtta enne kaitsmist. seda ikka juhtub, et juhendaja on leppinud ja tudeng on enesekindel, aga osakond/instituut saab sekkuda (ja seda tehakse, ehkki normaalne on, kui padujama isegi nii kaugeel ei jõua) ja kaitsmine jääb ära, lükkub edasi. kui selles töös oli muid väärtusi, mis kaalusid puudused üles, siis tehti õigesti. kui muid väärtusi piisavalt ei olnud, on osakond endale kahjuks lontu olnud.
miks peaks jama kokku kirjutanud kodanikust inimlikult kahju olema, ei ole.
mis puutub ülikooli tegudele panekut – iga niisugune juhtum mõjutab midagi. aga kui te arvate, et see oli midagi enneolematut või et väga nõrgad tööd ja nende rumalad autorid enam kunagi kaitsmisele ei jõua, siis see paraku ei ole nii.
Vanuseshovinism sugu ei küsi. Minu Y kromosoomiga esivanem oli minuga sama meelt.
Üks asi on siin ära unustatud. Nimelt, juhendaja saab iga juhendatava pealt lisatasu. Samuti retsensent. Kui juhendatav läbi kukub või retsensent pole tasemel, siis on neil raske uusi juhendatavaid/retsenseeritavaid leida.
Arvestades toimunud ürituse mahlaka(ima)t kirjeldust usuteaduskonna listis, mille autoriks vististi just Krahv oli, siis kas sealt ei hakanud see morsiklaasi ja tormi asi vaikselt välja kasvama? Allah annab, Allah võtab, lihtinimesel ei õnnestu. Loomulikult ei taha ma kuidagi alahinnata antud bakatööga seotud inimeste panust.
@sg – ma pole kindel, kas 3+2 bakatööde eest midagi juhendajale makstakse. Pigem mitte. Magistritööde eest varem maksti natuke, aga praegu on TÜs kitsad ajad. Sots.teaduskond pole kohe üldse erand.
Arvestades, kui palju on tudengeid ja kui väga õppejõude, ei mõjutaks ka läbikukkunud töö ilmselt juhendaja tulevast populaarsust tudengite seas.Küllap paljudki tudengid mõtlevad stiilis “mina nii lolli teemat ei võta, kuulan juhendaja soovitusi kah”
Bakatööde juhendajad ja retsensendid Tartu Ülikoolis lisatasu? Kus sa oled elanud või kus ma olen elanud???
@mrl – no sellised lisatasud on iga struktuuriüksuse otsustada, kel raha palju – miks mitte maksta :)
(mu eelmises postituses pidanud õppejõudude kohta olema kirjas muidugi “vähe”)
Siikohal tuleb mulle meelde suur Hiina poeet ja veristaja Zedongi Mao.
Kui ta soovitas õpilastel haridussüsteemi vastu üles tõusta ja ütles korrakaitsjatele, et see on normaalne protsess, millele ei tohiks vahele segada
he didn’t do this because he was an evil communist and wanted to see bloodshed, you know.
He did it because school sucks ass.
Väike märkus. Bakalaureus ei ole kraad.
@Hermes
See oli mõeldud üldse mitte pahatahtlikult ja lihtsalt veidi mahlaka kirjeldusena kitsale ringkonnale – lootuses, et see asi sumbub iseenesest. Minu rõhuasetus oli see, et teise eriala inimesed võivad rääkida kohutavaid teoloogilisi rumalusi ning ma tahtsin sellest vastavale ringkonnale teada anda. Mis aga välja kukkus, on hoopis midagi muud, mida ma üldse ei plaaninud ja mille pärast mul koledasti piinlik on. Ma kohe kuidagi ei tahaks, et minu nimi selle tobeda skandaaliga kuidagi seostuks, aga mis teha :( Minu seisukohalt – palju kära eimillestki, mille üheks alustajaks ma justkui ise oleksin. Väga vastik :(
Ot-ot. BA ei ole “degree”?
Krahv, lohuta ennast sellega, et sotsioloogilisest vaatepunktist pidid mitmesugused tendentsid TÜ mõnes struktuuriüksuses varem või hiljem avalduma sellise kaitsmise ja sellise retseptsiooni kaudu, nagu praegu näha. Kui see poleks juhtunud nüüd, oleks see juhtunud mõnel muul korral.
Huvitav, mis nüüd edasi saab? Kas käesolev jääb üksikjuhtumiks (ma mõtlen nii kaitsmise kui retseptsiooni kogumi seisukohast) või on oodata niisuguste arutelude sagenemist?
Muidu ma arvan, et kui ükski juhendaja ühegi töö puhul edaspidi ennast rohkem kokku võtab, on see arutelu asja ette läinud. Lahtijäetud turvavöö ja enne rooliistumist joodud viina tulemusi näidatakse ajalehtede esikülgedel lõpuks ju samasuguses lootuses.
Kuna ülalpool on mainitud MTÜ-d Eesti Skeptik ja lehekülge http://www.skeptik.ee, siis panen siia ka enda artikli lingi: http://www.skeptik.ee/index.php/2010/06/03/kuhu-lahed-rahvusulikool/
Tahaksin aga rõhutada, et mina ei ole mingit moodi seotud MTÜ-ga Eesti Skeptik, nagu ülal ekslikult väidetud. Ma ei ole selle organisatsiooni liige ega esindaja.
BA ei ole degree.Kraadi saad sa kas juues või doktoritööd kaitstes. Isegi MA ei ole degree, see on ka põhjus, miks meil räägitakse teadusmagistritest ja 3+2 magistritest. Kas pole mitte tore kiivi (sic!) sinu kapsaaeda? :)
Ei ole kiivi kapsaaeda, sest ma ei ole kunagi lihtsalt sellele niimoodi mõelnud. BA on alati lihtsalt BA olnud ja MA on MA ja doktor on doktor. Ma olen nii suur udupea, et ma polegi kunagi mõelnud lihtsalt sellele, et kas BA annab nüüd mingitsorti kraadi ka või ei anna.
Mul läks talvel meelest isegi toetusi taotleda suures eksamituhinas ja kevadel läks mul meelest, et ma olin ennast ühele ainele registreerinud.
Ma olengi põhimõtteliselt selline hani ja siin ei aita enam ei ussi- ega püssirohi.
BAsusest rääkides meenub mulle, kuidas pool meie kursust löödi “bakalaureus aatriumiks”, sest mingil põhjusel toimus meie toonase dekaani [tsenseeritud] peas mingi valeühendus. Mis oli peaaegu sama lõbus nagu kunagise EPA rektori [tsenseeritud] kõne, mida ma samuti oma ihukõrvaga pealt kuulsin, kus ta enda juhitud koolist rääkides kasutas terminit “põllumajandusülikond”.
Loo moraal on muidugi see, et miski ei ole nii lihtne, nagu ta esmapilgul paistab. Ka BA ei pruugi olla üldse SEE BA, mida sina mõtled :)
selle jutu peale, et kõik need ilusad nimetused, mida ülikool jagab, pole kraadid, tekib mul küsimus, et kas ülikool on siis tegelikult hoopis kutseõppeasutus, mis on mingil arusamatul põhjusel kraadiõppeasutuseks maskeeritud?
Ma jäin mõtlema, et alati on ju räägitud bakakraadist.
@nirti
see on atavism sellest ajast, kui baka oli veel kraad. Kultuuriline-keeleline inerts.
@ep
Ülikool teadusasutusena oli vahepealne ekslik segadus :) Ka nõuka-ajal oli üldine suundumus selline, et teadust tegid instituudid ja ülikool valmistas ette vaid personali, kes instituutides töötas. See skeem ei olnud küll absoluutne, kuid toimis valdavas enamuses. See on kahtlemata üks võimalikke lahendusi – kas just parim, pole mina pädev otsustama. Kindlasti on küsimus ka definitsioonides – mis on kutseõpe ja mis on teadusõpe ning see on ka praeguse teema üks küsimuseasetusi.
Teades asja tagamaid veidi rohkem kui suvaline internetikommenteerija, julgen väita, et see torm kipub morsiklaasi servi peagi ületama. Eks näeme, mis sellest asjast saab – see peaks peagi avalikkuse ette jõudma. Hea hulk inimesi on juba seletuskirju kirjutanud :)
Vaadake seda: https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?LastNameFirstLetter=S&PersonVID=39570&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx
Tegemist on juhendaja Strenze eksperimendiga, vaadake millega ta kolmel viimasel aastal tegelenud on…
Ahhaa, selge. Ma siis seda enam ei kasuta. Aga mida siis öelda. “Ma sain baka?” “Ma olen baka?” Baka tähendab jaapani keeles lolli, nii et see oleks muidugi sobiv eneseiroonia.
Prantsuse keeles näiteks tähendab baccalauréat meie mõistes gümnaasiumihariduse omandanut. Eriti ei tasu selle tiitliga eputada niiehknaa.
Parem ikka kui “Ma olen algharidusega, mul on 4 last ja AIDS”
Minu baka tuleb nagunii 3 aasta pärast kõige paremal juhul ja 2012 pidi maailmalõpp tulema, nii et ega siit head nahka ei tule.
seda pilti nähes (http://files.hot24.ee/2010/06/4800188102.jpg) tuli kohe see kaitsmine meelde.
Bakatööd juhendanud õppejõud Strenzega oli mul endal kokkupuude möödunud aastal seoses kahe ainega. Minul tekkis juba siis küsimus, kuidas selline isik saab õppejõud olla. Minu arvates vähemalt ei ole päris okei, kui õppejõud ei suuda anda mittemingisugust vastust üliõpilase küsimusele : “Mis on selle seminari mõte?” Seminarid olidki tema peamine probleem. Kohati täiesti tühja koha pealt üles ehitatud. Äärmiselt ebameeldiv kogemus igastahes. ÕIS-sis sai päris korralik tagasiside antud ja hiljem kuulsin, et päris mitmed kaasüliõpilased olid sama teinud.
Strenze seminaridest – minu arvates on ta üks väheseid õppejõude, kes tõesti seminarides ajusid ragistada laseb. Ta intrigeerib oma küsimustega ja lükkab sellega tudengid käima, olen olnud tema seminarides, mis kestavad tunde, aga ei märkagi, kuidas aeg läheb. Samas olen kuulnud, et mõnel on jube igav – need on sellised, kes kaasa mõtelda ja ammugi rääkida ei viitsi või siis ei oska. Igaühele sellised filosofeerimise seminarid ei meeldi, aga see arendab väga mõtlemist ja parem oleks ju kui kõrgharidusega inimene mõtelda oskaks, eks ole:)
come on! tulgem maa-peale tagasi ja lõpetagem see tarkade ja imestunute mängimine!
iga vähegi lahtiste silmadega ülikooliga kokkupuutes olnud inime teab, et SEE CASE POLE mingi üllatav üksikjuhus… ja samamoodi pole ka see EDI mingi eriline inimolend vaid täiesti tavaline AÜ tudeng…
lihtsalt vile on praegu millegipärast üle puhutud – aga miks ja kellele see kasulik on? – vat see on küsimus millele võiks mõelda!
Minu arvates Strenze lihtsalt ei ole kvalifitseeritud seda tööd juhendama. ETISe andmetel (https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?TextBoxName=strenze&PersonVID=39570&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx) uurib ta “intelligentsi mõju sotsiaalmajanduslikule edasijõudmisele”, kõrghariduse tarbimist jne. Tal pole ei kommunismi ega kristluse koha pealt isegi ühtegi populaarteaduslikku teksti…
Aga Migrant – kas sa saad viidata veel mõnele juhtumile? Ma kardan, et siis tuleks küll TÜga midagi väga karmi ette võtta, kui see ongi “tavaline” tase.
Oleks ta olnud nt. bioloogia tudeng, siis oleksin ise ka E ära pannud. Eksin ise veel lihtsamateski põhitõdedes. Aga et AJALOO ajaloo tudeng selliseid vigu teeb, on lubamatu.
Pingback: Kokkuvõtvalt sensatsiooniartiklid ning muud viited! « Maarja Eik – ajaveeb
@Riho: Edith ei olnud ajaloo tudeng, vaid sotioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika.