Ma ei hakka möödunud päevasid kirjeldama, mainin ainult, et ma käisin sulatinast ja põrgust läbi, aga tänaseks oli arst Inglismaalt tagasi ja ma sain oma kallihinnalised rohud kätte, imesin ennast kohe täis nendest ja käte värisemine kadus ka ära, jumal tänatud.
Arstile minnes hüppasin Selverist läbi ja ostsin 3 imekaunist kollast roosi arstile, lihtsalt tänutundest, et ta mul jälle olemas on.
Eile teatrisse minnes kinkisin Dazile punase roosi, nii et ma tunnen ennast väikestviisi lillehaldjana juba.
Uued rohud on sellised, et enne oli 600mg vaja võtta, nüüd on 15mg vaja võtta, aga see on oluliselt kangem kokku. Eks näis, elu võtab põnevaid pöörded.
Ja oma arvuti tegin ma ka ise korda, polnudki tehnikut vaja. Toppigu nad oma 4-päevased ooteajad… Sinnasamusesse.
Aaa, siis ei olnudki ühenduse viga?
Oli küll ilmselt, aga ma “häkkisin” pisut, jebisin juhtmetega, restartisin nagu hullumeelne ja veensin arvutit tükk aega, et palun ole nii kena ja obtaini see IP aadress ära nüüd.
Lõpuks allus mulle tehnika.
Halleluuja.