Eile öösel kell pool kaks kadus nett ära ja kõikidest mu ponnistustest hoolimata see tagasi ei tekkinud. Ühendasin modemi lahti, ruuteri lahti, tegin raevunult pintslivarrega erinevaid auke torkides kõigele ja kõigile kättesaadavatele asjadele restarte, lõpuks ühendasin kogu krempli vooluvõrgust lahti, kruttisin modemi küljest ka selle Peamise Internetikaabli lahti (see oli veel eriti vastikult ja tugevalt kinni kruvitud), helistasin Telcile ja me sõitsime öhe.
Lugesin Telcile (tema) enda ribadeksruunamise tõttu pikalt moraali, tegin suitsu ja lõpuks muljusin teda piisavalt kaua, et ta sõidutas mu oma töö juurde ja andis mulle mu jaapani keele raamatute paki. Ta nimelt saatis mulle paar nädalat tagasi nimekirja jaapanikeelsete nimedega, et tal üks sõber müüvat, kas ma tahan midagi. Valisin endale siva 4 nime välja, ühe soovituse järgi ja kolm tükki selle järgi, et tundusid kasulikud olevat ja andsin Telcile mõista, et ta võib need välja osta mulle, aga mul on kindel plaan ta üle lasta ja raamatud lihtsalt jõhkralt omastada. Nüüd mul ongi igatsorti jaapanikeelseid sõnastikke ja vestmikke. Üks on minu arusaamise kohaselt väga keeruline kanjides kirjutatu jaapani keele seletav sõnastik jaapanlastele endale, teine on inglise-jaapani vestmik (mille ma tegin lahti ja sõna otseses mõttes esimene lause, mis mulle vastu vahtis oli “Palun kirjutage mulle välja unerohtu/rahusteid/antidepressante!” ja ma röökisin pisut naerda), kolmas on romajis kirjutatud sõnastik (mille üle mul kõige tulisem heameel on, nüüd ma saan sõnu häälduse järgi otsida) ja neljas on jaapani-inglise seletav sõnastik, mille üle mul ka ütlemata hea meel on. Lasin end tagasi koju sõidutada, sest rohtude puudumisest käis pea ringi ja süda oli paha ning tagusin kella viieni õhtul oma Super Nintendo emulaatori peal Final Fantasy V-te mängida.
Siiani suhteliselt ületamata osa FF-t minu jaoks, eriti see tööde ja oskuste kombineerimise osa, story on ka suurepärane.
Kell 10 ajas vanaema mind üles, et kobigu ma nüüd heaga pannkooke sööma. No viis tundi und on isegi hea, toppisin end pannkooke täis ja hakkasin oma arvutit kokku kruttima. Kruttisin kokku, netti ei tekkinud, ulgusin jõuetus vihas. Vahepeal ta näeb modemit ja ruuterit, vahepeal mitte, kogu protsess on üks “No networks available”-”Identifying”-”No problems detected, but you can truly eat shit or smth, user, no network for you either!”
Helistasin Starmani klienditeeninduse numbrile, seletasin 2 minutit, et ma ei ole dumbuser ja kirjeldasin, mismoodi ma olen kõiki asju kinni ja lahti ühendanud, restartinud ja vooluvõrgust välja ühendanud ning et ma pole midagi konfinud ega modemit näiteks pähklite purukspeksmiseks kasutanud ja sain siis siiralt abistava nõu, et aga proovigu ma juhtmeid lahti ühendada ja modemile restarti teha või seda vooluvõrgust välja võtta. Kiristasin jõuetult hambaid. No lõpuks mulle öeldi, et neil näitab, et modem on liinil, aga et ta vilgub online-offline. No asi seegi, ei ole softi viga mul.
Tehnik lubati mulle armulikult laupäevaks.
Ulgusin mõttes ja mõtlesin, et kui ma pakuks, et kui tehnik täna tuleb, ma annan viina ja mustsõstramoosiga pannkooke altkäemaksuks, aga loobusin siis. Siis tuli meelde, et Ronin on ka netitehnik, aga ei julgenud helistada.
Sõitsin hoopis ülikooli, alma materi kaitsvate seinte varju ja rotin siin wifit.
Enne ma muide istusin rõdul ja tegin suitsu ja lugesin Tammsaare “Elu ja armastust”, kui ma ei eksi. Vanaema nimelt sebis mingilt täikalt hirmsa punasest kunstnahast 30ndate aastate stiilis tugitoolilaadse asja ja toppis selle eksalteeritult üles-alla kareldes rõdule ja seletas, et nüüd saab rõdul ninale päikest võtta. Tunnistasin tooli kahtlustava pilguga ja lõpuks istusin sellesse ettevaatlikult, valmistudes iga rakuga selleks, et tool osutub hiina vägistamistooliks või laguneb mu hemisfääride all lihtsalt tolmuks. Tool pidas vastu!
Tõmbasin siis mantli selga, sandaalid paljaste jalgade otsa ja istusin tunnikese rõdul ning lugesin Tammsaaret ja kiskusin suitsu ja lugemise vahepeale vaatasin mõtliku pilguga, mismoodi vanaema 3 paari karupükse rõõmsalt nööril lehvisid ja kuivasid. Sekka veidi naabrite kodutüli ja süütunnet ühe armsa olekuga siiditihase ees, kes lendas mu rõdu servale ja mind ahastava näoga seirates end soputas. Tihase ilme oli konkreetselt selline, et tal on kuskil laialilagunevas pesas 5 vallastibu ja isatihane alimente ei maksa ei seemnete ega putukate näol ja ta ei jaksa mu rõdult kaugemale ka lennata. Nihkusin ettevaatlikult kööki pähklite järele, aga tihane ei tulnudki enam tagasi.
Väljas ostsin R-kioskist Viking Lotto pileti ja ühe Ristiku.
Ristiku eest tahaks Katile sõbralikult lõuksi tõmmata, sest kui ma selle kätte sain, selgus, et Ristiku kaanel on veripunaste huultega poolpaljas neiu. Et nagu… Ristsõnu lahendavad igavlevad koduperenaised, vanurid ja mina, kellele täpselt on suunatud see poolpaljas naine & kas see aitab oluliselt müüginumbreid parandada…?
Järgmise Risitku kaanele võiks hoopis näiteks mu vanaema pildistada.
Ta on oluliselt šefim mul kui veripunaste huultega poolpaljad naised.
N.
Vanaemad on ju ületamatud!
eee… helista uuesti starmani ja küsi itimees telefonile vms.
Mul on samu hädu olnud.
Mõnikord on aidanud see, kui nad omalt poolt, st kusagilt müstilisest keskusest teevad ise minu modemile restardi. Tegid nad sulle ka?
Ükskord aga ei aidanud muu, kui selle jämeda korterisse sissetuleva kaabli pistik (mis asub enne juhtme hargnemist telesignaaliks, telefoniks ja netiks) tuli ära vahetada, sest see (iseenesest lihtsa välimusega) jubin oli mingil teadmata põhjusel pikerguseks veninud. Selleks tuli jah tehnik kohale. Ja üks teinekord vahetasid nad mul lihtsalt modemi välja.
Ristiku kaanele võiks panna tarmuka sonis vanamehe hoopis, sest see on Eestis üsna haruldane nähtus. Kindlasti tagaks selline pilt müügiedu kõigi nende pildistamata jäänud vanamemmede hulgas. Umbes sama hea tõmbekas võiks olla lendorava või kiivi (lindu mõtlen) pilt.
Tegid restardi, ei aidanud.
Ma ei saa aru, masuaeg ja rahvas töötu, aga tehnikuid tööl pole piisavalt, et saaks 1-2 päevaga asja joonde…
selle pärast tehnikud tööta ja meie abita olemegi, et tehnikuid piisavalt tööle ei võeta.
See tihaselugu oli nunnu :)
Mina lahendasin ohtralt ristsõnu viimati sõjaväes, st poolpaljaste tüdrukute pildid olid täiesti omal kohal. =)