Hah, ma vaatasin just kirjanduse konspekti üle ja mõtlesin, et tegelikult on seal ju sisuliselt vähem materjali vaja pähe ajada kui ma ajasin maailma usundite eksamiks ning sellest juba mingi kolmandik on nädal aega enne eksamit peas ning suur osa kohustuslikust kirjandusest on loetud, nt. Daodejing ja Bhagavadgita ja mingeid luuletusi lugesin (kuigi, nagu öeldud, luule lugemise asemel võiksin ma vabalt hanguga sõnnikut rünnata, kasu on sama). Isegi Malavikagnimitram on meeles ja ma ei pidanudki selle kirjutamiseks kuskilt midagi vaatama.
Veidralt kõrgendatud meeleolu on ja usk endasse kasvab täiesti põhjendamatult kogu aeg.
