Kümne tunni pärast olen ma operatsioonilaual siruli ja minuga tehakse kirjeldamatuid õuduseid.
Süüa ei või, juua ei või, suitsu teha ei või, labretiga saab ka perse olema äkki, hirm on nahas.
Eks siis näis.
Mis saab.
..::The Anals of History::..
This city is afraid of me. I have seen its true face. The streets are extended gutters and the gutters are full of blood and when the drains finally scab over, all the vermin will drown. The accumulated filth of all their sex and murder will foam up about their waists and all the whores and politicians will look up and shout "Save us!"… And I'll whisper "No."
viimasel ajal on minu taktika teha hambaarstitoolini jõudmiseni nägu, nagu ei toimuks midagi erilisemat kui vanaprouade teeõhtu väikese kaardipanemisega. ja siis viimasel hetkel paanitsema hakata. siis, kui süstlaga arst juba läheneb.
võibolla mõjuks see taktika mandlite puhul ka, kuigi jah, mandleid eemaldatakse reeglina üksainus kord elus, hambaid tepsib natuke rohkemaks.
hoian varvast.