RÖÖKNAD TAHAVAD MIND!

MA MEELDISIN NEILE!

ISEGI OMA VIGADE JA VEIDRUSTE JA DEPRESSIOONI JA MARKII DE SADE’GA! NAD TAHAVAD MIND! MA SAIN SISSEASTUMISKATSEL MAKSIMUMPUNKTID KÕIGEST HOOLIMATA!

Kainelt kaalutledes sain ma võimalikust sajast punktist kokku 97,25, mis on väga-väga tubli. Seda 2,75 punkti ei oleks ma ka pea peal seistes saanud kuskilt välja võluda, sest selle määras see, et ma sain inglise keele eksamil kehva (92) tulemuse. SAIS ütleb, et ma sain sisseastumiskatsel 100/100, nii et… Nii et… Ma saan ka millegagi hakkama, kui ma pingutan!

Isver!

Ma ei uskunud seda. Ausalt. Ma ei uskunud. Arvestades kui napilt ma džihaadist kirjutaisn ja haikust (ajades salmi ja värsi veel sassi omavahel) ja Ida-India kompaniist ja… Ma pärast ju netist uurisin, et oleks saanud mitu korda pikemalt kirjutada… Ma tõesti… Ma…

Nüüd ma tõesti tahan tänada kõiki neid, kes pöialt hoidsid/Jumalat palusid/Emanda ja Isanda nimel palusid/niisama muhedad olid/minu hüsteerilistest sõnumitest hoolimata meelemõistuse säilitasid. Aitäh!

*täielikus eufoorias*

Sügisel koolis näeme, raisk!

Nirti