Vihaste ja ilmselt väikese evolutsiooni läbinud (mürginäärmed omandanud) sääskede aktiivne rünnak minule jätkub. Kui ma eile-üleeile nägin välja nagu autoõnnetuse ohver (suur paise otsaees, vasakul põsel ja paremalgi), siis täna sarnanen sündsalt ma juba leeprahaigele. Harjumatule silmale praeguse olukorra ja mu tavalise välimuse vahel oluline vahe ilmselt puudub muidugi.
Määrin end igasuguste kreemide ja asjadega, aga tundub, et kui ma just krüptoniiti nende peale ei määri, siis ma saan paar nädalat pidalitõbist mängida, sest ma küll keeldun tunnistamast enda küljes mingeid vigu või nõrkuseid, aga tundub, et sääsed ei tee paljudele teistele selliseid asju nagu mulle. Olen teiste jalgu ja käsi vihaselt uurinud – seal pole sellliseid muhkkatkule omaseid mügaraid ja paiseid.
Hangiks endale veel musta maani mantli, kompjala ja pudeli, millel gooti kirjas “KIHVT” peale kirjutet. Siis oleks komplekt täiuslik.
No, mul oleks muidugi ka oma isiklikku Igorit vaja. Ja suurt gooti stiilis lossi.
Aga küllap needki pisiasjad lahenevad.
