Vahelduse mõttes üks suviselt magus meem ka – seekord puuviljateemaline :) Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on :)

Ps. Tutti-Fruttil on käimas fotokate loosimise kampaania. Osaleda saab siin: http://www.spindo.eu/tutti-frutti. Aga mis veelgi parem: nad lubasid puuviljameemi edasipildujate vahel kastitäie komme loosida!

E. ja Yksikhunt viskasid mind selle palliga, mis mul siis üle jääb, kui see kinni püüda… E. arvates olin ma koirohi, Yksikuhundi arvates aga hoopiski vaarikas (aga kust tema teadis, et mulle vaarika mekk väga meeldib?)

Noh, lapsepõlvemaitse… Ilmselt punastel sõstardel (heas mõttes) ja maasikatel (natuke halvas mõttes). Meil kasvas suvilas üks iseäranis asine punaste sõstarde põõsas, mis oli suvel marjadest nii punane, et lehed vaevu välja paistsid. Sõna otseses mõttes kümned lihavaid ja tulihapusid marju sisaldavad rootsud, mida ma kilode kaupa oma punsuvasse vatsa lükkisin, endal silmad naudingust pahempidi. Kui keegi nüüd uurib, et kas ca kilo kaupa iga päev nende marjade söömine (kuniks see hiidpõõsas võimaldas, see oli mõnenädalane õnneaeg mul) mulle kuidagi halvasti ei mõjunud, siis ei – selles osas olen ma täiesti raudse vatsaga. Mitte ükski pooltoores, toores ega ka küps juur-, aed- või puuvili ei ole mul veel põhja alt löönud ega muidugi vaevusi põhjustanud. Toortoitlasest Hunt, haa! Ma armastan punaseid sõstraid piiritult ja kõiki toite ka, mis neist teha annab.

Maasikate mekk seostub negatiivselt veidi sellega, et me kasvatasime sitaks maasikaid. Sitaks. Ja mingit eriti viljakat sorti, nii et kui esimene maasikaisu sai täis söödud, siis hakkasid need maasikad mind ahistama. Ma leidsin neid maasikaid oma kookide seest, võisaiade pealt, toormoosina, mahladena, moosidena, millena iganes, magustoiduks serveeriti ka kausike maasikatega… Suve lõpuks tahtnuks appi karjuda. Ma usun, et me korjasime suvilast suvega  umbes 30 kg maasikaid, millest enamus siis ära söödi ja sisse tehti ja sugulastele anti…

Mitte, et ma nüüd ei sööks maasikaid, aga tookord – mis liiast, see liiast. Kõik suved ja hoidiste mõjul ka talved olid maasikate nägu.

Mulle ei meeldi pidevalt ühte ja sama nägu vahtida.

Siis, nii… Et milline puuvili või juurikas minu arvates maailma ajaloos kõige tähtsam on? No faktiliselt võttes ilmselt riis, kartul või rukis. Sest see toidab kõige rohkem inimesi.

Aga kui nüüd läheneda natuke loomingulisemalt, siis ma arvan, et kakaopuu. No need kakao-oad lähevad ehk ka viljade nimetuse alla ja sobivad seega… Kuum kakao, šokolaad, šokolaadikoogid… Kui paljusid murtud hingi ja südameid on aidanud ravida šokolaad?

Kui mul oleks pealehakkamist ja raha, siis käiks ja õpiks šokolaadi valmistamise kunsti kuskilt Belgia suurmeistritelt ja avaks oma väikese chocolaterie… Päris hea mõte…

Nii, ja nüüd siis see kolme blogija raund elik selle meemi mõte – ma usun, et kui keegi sellise meemi avab, siis esimesena loetakse see viimane osa läbi ikka, pisukese lootusega, et ehk räägitakse temast. :) Mul oli küll egotripp ennast Yksikuhundi blogist leida.

Trixie – on minu arvates banaan. Kergelt ja armsalt kõver-crooked , justkui kodune ja samas nii eksootiline, lustakalt kollane ja kui viitsida natuke vaeva näha ja koorida, siis leiab selle petlikult lustaka ja kollase kesta alt toitva ja tuumaka sisu, mida võib kohe iga päev nautida magustoiduks peale teisi toite. Üks neist viiest blogist, mida ma iga päev loen või loeks, kui iga päev kirjutataks.

Krõõt – Midagi kodusemat ja tahedamat, samas värskendavat. Näiteks kurk – selline mahlane, maitsev ja temast ei tüdine kunagi ära. Tahad, teed tomati ja sibukaga salatiks; tahad, paned võileivale; tahad, serveerid koos praega; tahad, närid niisama värsket kurki ja riputad võibolla veidi soola peale oma hammustuse kohale. Ja kui palju erinevaid seemneid-mõtteid selles kurgis on! Teine blogi seeriast “Meie igapäevast blogilugemist anna meile  ka täna!” & reeglina esimene blogi, kuhu ma kiikan peale ärkamist.

Oudekki – Oudekki on… Punane sõstar. :)

Ja muidugi on tegu ka kolmanda blogijaga, kelle blogisse ma iga päev kiikan.


N.