Täna hommikul lehti lugedes netist jäi silma see, et perearstid taotlevad visiiditasu kehtestamise õigust.
Perearstide funktsioon on minu silmis olnud peamiselt ikka esmase arstiabi andmine ning pigem nagu juhatav. Ma ei tea palju inimesi, kes oskaksid lambist ise vahet teha kas neil on nüüd bronhiit või on see juba kopsupõletik, kas on lihtsalt mandlid külmetumisest põletikus või on tegu angiiniga ning mis uuringutele üldse minna tuleks. Perearst vaatab, uurib ja suunab edasist tegevust – proovide võtmised, saatekirjad eriarstidele. Mõnikord on nad takistavaks asjaoluks ka – kui ma kaheksandas klassis olin, siis mul raviti pikalt bronhiiti, lõpuks saadeti röntgenisse ja ups! mädane kopsupõletik hoopis. Perearstil käisin sellel perioodil igal nädalal, nii et kui visiiditasu oleks, ütleme, 50 krooni, siis mul oleks 500 või rohkemgi krooni tulnud maksta selle eest, et mind vääralt raviti.
Kas mul oleks siis õigus see raha tagasi saada?
Perearst peaks ikka esmane ja tasuta abi olema minu arvates. Mis mõte neil muidu siis täpselt on? Riigi poolt finantseeritavad FIE-d (olid vist), kes lisaks pearaha saamisele võtavad visiiditasu? Ma ei hakka oma külmetusega lihtsalt niisama kontrolli minema ju, kui ma selle eest eraldi pean maksma. Põen pigem püstijalu asja läbi, nõrgendan seega muidugi oma tervist, perearst kirjutaks ehk põletikuvastase sprei välja kurgu jaoks ja leevendaks, aga…
Eks meditsiin on muidugi teema, mis inimestel närvi püsti ajab. Põhiline valukoht on minu arvates hambaravi, täiesti talumatu on olukord, kus inimesed peavad ennast vigaseks maksma, et oma hambad korda teha. Kui Rentsil suve lõpus oli olukord, et hammas murdus pooleks ja talle anti igalt poolt hinnakalkulatsioon, et 1o,000+ krooni, siis ma pidin ära minestama. Sama hästi võiks ju naistearstid sisse kasseerida kõikide uuringute hinna… Kui ma naistearstil käin, siis ma lasen alati terve hunniku proove võtta – suguhaigused, vähk jne… See on elementaarne ja ei tähenda, et ma väga ringi hooraks, see on tõesti elementaarne viisakus enda, oma partneri ja võimalike tulevaste partnerite suhtes. On ju võimalik olukord, et suhe on lagunemas, mõlemad osapooled “panevad kõrvalt” meeleheites ning seejuures toimub mingi harv seksuaalkontakt ka omavahel. Kunagi ei tea.
Vaevalt, et näiteks see PAP-testi tegemine riigile väga odav lõbu on, ikkagi laborantide aeg ja masinate kulu ja muu säärane. Huvitav oleks teada, et palju läheb keskmise 50.- visiiditasu maksva naise põhjalik uurimine riigile maksma? Selle eest aga maksma ei pea. Hambaaukude parandamise eest tuleb aga maksta täie rauaga. Eraldi tuimestus(t)e eest, kõige eest. Justkui tervete hammastega kodanikud polegi riigile tähtis asi. Katkistest hammastest tulenevaid tervisehädasid ei jaksagi üles loetleda.
Ja siinkohal pole mõtet targutada, et pesku siis tihedamini hambaid. On inimesi, kellel lihtsalt ongi viletsad hambad, mis kipuvad murduma-lagunema ning ma tean, et rasedus on sageli selline asi, mis naistel “sahtli tühjaks” tõmbab, toituvad nad siis päevad läbi raseduse ajal piimatoodetest ja juurviljadest ja kalast-veiselihast või mitte. Kui ma ikka peale esimese lapse sündi pean, ütleme, 15,000 kulutama hambaravile, siis see on teise lapse saamise planeerimisel väga oluline argument.
Olen nõus maksma perearstile visiiditasu, kui selle arvelt näiteks hambaravi tehakse mõistlikult hinnatud teenuseks. Maksan perearstile, ütleme, visiidi pealt 50 ja hambaarstile 100. Olen liiga sageli kuulnud inimeste käest lauset: “Peaks hambaarstile minema, aga raha ei ole…”
Siinkohal tuleb muidugi rõõmustada, et sünnitadagi tasuta saab. Saab ikka?
Ma usun muidugi, et praegune süsteem ei ole välja töötatud ekstra inimeste mõnitamiseks ning et sellel kõigel on omad mõjuvad põhjused, mida ma esmapilgul ei hoomagi, aga no perearstidele visiiditasu… See on minu jaoks pisut liiast juba. Huvitava mõttena kerkis mu pähe see, et kui sa pead nagunii perearstile maksma sellest hoolimata, et kas sa teed kojukutse või lähed ise kohale, kui paljud siis viitsivad ise kohale minna? (: Ma pigem maksan siis selle eest, et ma ei pea haigena läbi linna trampima ning teiste haigete pisikute sees sabas seisma arsti juures. Vaevalt, et arstid seda taotlevad…
Mõtteid? Kommentaare?
